Juhtkiri: Vajalikud riigieksamid

Algas eksamiperiood. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Uus gümnaasiumi riiklik õppekava tähendab abiturientidele alates 2013/2014. õppeaastast nõuet sooritada kolm kindlaks määratud riigieksamit, milleks on eesti keel kas emakeele või võõrkeelena, matemaatika ja võõrkeel.

Mullu valiti Eestis kõige rohkem inglise keele riigieksamit, järgnesid geograafia, ühiskonnaõpetus ning alles seejärel matemaatika. Emakeel on kohustuslik kõigile.

Emakeeles kirjutada, matemaatiliselt mõelda ja võõrkeeles kõnelda peaks oskama iga gümnaasiumi läbi teinud noor inimene. Samas ei tohiks nen­de eksamite taset lakke ajada: kõrgkooli vastavale erialale pürgija peaks os­kama ainet kraadi jagu rohkem, kui gümnaasiumi lõpueksamiga rahuldavaks toimetulekuks vaja.

Vastuargumente sellele plaanile leiavad end tugevalt kas reaal- või humanitaarala ini­mesteks pidavad noored, kelle ülikooliplaanid on seotud puhtalt ühe või teise valdkonnaga. Kuid ometi peaks ka kõige paadunum humanitaar olema võimeline matemaatika eksami sooritama ja ka puhtakujulisim reaalainete fänn oskama lauset moodustada ja oma mõtteid väljendada.

Võõrkeele eksamit peaksid kõik vaimustusega tegema minema, sest iga haritud (või selleks ennast pidav) inimene võiks mõneks ajaks konnatiigist lahkuda, et maailmas ringi vaadata.

Tänapäeval kipub keskkool paljudel juhtudel jääma lihtsalt heaks võimaluseks lapsepõlve pikendada. Ehk on noorel inimesel uute kohustuslike riigieksamite valguses enam põhjust kaaluda, kas minna gümnaasiumi või hoopis ametikooli.

Mõlemad õppeasutused on head, aga gümnaasium on eelkõige neile, kes teavad kindlalt, et soovivad edasi õppida ka kõrgkoolis, kuid ei anna midagi noortele, kel pole ülikoolis tõenäolist tulevikku. Kutsekoolist saab aga ameti ja see ei välista võimalust tudeerida kõrgkoolis, kui noor ise selle nimel pingutab.

Eksamikorralduse muudatuste eesmärk on nende tegijate sõnul sellel, et rõhk oleks gümnaasiumi lõpetajate küpsuse mõõtmisel, aga mitte ülikoolidesse sisseastumise küpsuse väljaselgitamisel.

Ilmselt hakkavad ülikoolid muudatuste jõustumisel ka rohkem sisseastumiseksameid korraldama.