Lugemisnauding vajab taasavastamist

Aime Tops.

FOTO: TAIRO LUTTER/VIRUMAA TEATAJA

Aime Tops on kauaaegne Tamsalu gümnaasiumi õppealajuhataja ja emakeeleõpetaja, Lääne-Virumaa eesti keele ja kirjanduse ainesektsiooni juhataja, kes kannab kodumaakonnas hoolt selle eest, et lugemisaastaks kuulutatud 2010. aasta oleks ka Virumaal sisukas.


Mis tingis selle üleriigilise ettevõtmise ja milline on lugemisaasta kandev ideestik?

Lugemisaasta projektijuhi Krista Ojasaare üleskutses on öeldud: "Lugemisaastat on vaja selleks, et tuletada inimestele meelde - lugemine on nauding. Lugemisaasta on 2010. aastal toimuv teemaaasta sarnaselt praegu kestva muuseumiaastaga ja 2012. aastal algava filmiaastaga. Lugemisaasta algab 1. jaanuaril 2010."

Raamatukauplused on tulvil kauni kujundusega sisukatest trükistest. Millega seletate eesti rahva kahanevat lugemishuvi?


Lisaks naudingule ja ajaveetmisele annab lugemine uut infot, avardab sõnavara, õpetab selgelt ja õigesti väljenduma ning maailma paremini mõistma. Seda rõhutavad kõik keele- ja kindlasti paljud muudegi ainete õpetajad, aga hetkeseis on selline, et peame tunnistama - noored loevad vähe. Kuid tahame, et loetaks rohkem ja see ongi lugemisaasta eesmärk.

Raamatukauplustes on tõesti riiulitäied huvitavaid hästi kujundatud raamatuid, nii et peab mõtlema, mida neist koju tuua.

Sageli põhjendatakse vähest lugemust raamatute kõrge hinnaga, aga see pole põhjus. On inimesi, kelle kodus on riiulid raamatud täis, aga lugejaid pole.

Kes lugeda tahab, leiab üles raamatukogu ja seal ju raha ei küsita.

Lugemine nõuab süvenemist ja rahulikku keskkonda, kuid tänane tormlev ja lärmakas ümbrus pakub kergemaid ja lõbusamaid ajaveetmisvõimalusi, mida noored ka valivad.

Loomulikult on igal kirjandusõpetajal õpilasi, kes palju ja huviga loevad ja sellega tõelist töörõõmu pakuvad, aga ikkagi on kurb, kui keegi uhkelt kuulutab, et ta pole kogu kooliajal ühtegi raamatut läbi lugenud.

Olukorra parandamise võimalus on ennekõike kodul. Arvan, et igas mudilases on võimalik äratada huvi raamatu vastu, kui vanematel selleks soovi ja kannatust jätkub.

Oktoobrikuu viimasel nädalal korraldas EES-i juhatus Raplamaal Alus kahepäevase seminari maakondade eesti keele ja kirjanduse ainesektsiooni juhtidele. Millised plaanid kavandati eelolevaks lugemisaastaks?

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatus kutsus maakondade eesti keele ja kirjanduse ainesektsioonide juhatajad kokku Raplamaale Alusse, et teadvustada lugemisaasta eesmärke, viia info koolidesse ja muidugi ka omavalitsustesse.

Kahel päeval jagati kogemusi laste lugema meelitamiseks ja pakuti välja palju ideid lugemisaasta ettevõtmisteks. Esimene ülesanne igale osalejale oli oma koduvallas, -linnas ja -maakonnas lugemisaastast rääkida ja kirjutada. Seda olen püüdnudki teha nii Tamsalus kui kogu Lääne-Virumaal ja loodan, et sõnum on pärale jõudnud.

Meie valikud eluteeks algavad varasest lapsepõlvest kodust. Mida saavad isa-ema selleks teha, et nende laps maast madalast raamatuga sõbruneks?

Suhtumine raamatusse ja lugemishuvi saavad kahtlemata alguse lapsepõlvest. Olen kindel, et iga laps vaataks huviga raamatutest pilte ja kuulaks ettelugemist, aga tänapäeval lähevad vanemad kergema vastupanu teed - panevad telerist filmi või arvutist mängu jooksma ja lapsest on tükiks ajaks rahu.


Vanema kommentaarid ja selgitused, mida ettelugemisel on võimalik teha, jäävad ära. Ning kui laps kooli jõuab, on lugemine võib-olla tehniliselt selge, aga lugemishuvi olematu.

Olen kogenud, et paljudes kodudes raamatuid ei osteta: süüa ei kõlba, selga panna ei saa ja kallis ka. Jõulud on lähedal ja soovitan kinke valides tingimata raamatupoodi sisse astuda.

Kui raamat ostetakse, siis kindlasti lapse vanust arvestades. Tuleb koos lugeda või vähemalt arutada, ikka võimalikult sageli, ja positiivne tulemus ei lase end kaua oodata. Laste vähene lugemishuvi on ennekõike põhjustatud vanemate vähesest lugemusest ja väärtushinnangutest.

Olen kogenud, et vanemad peavad teatris või muuseumis käimist kalliks, aga lapsel on suitsupaki ostmiseks iga päev raha olemas.

Vähene lugemus annab koolis tunda kõikides õppeainetes, sest ainult pidevalt lugedes hakatakse tekste mõistma ja omandatakse viimasel ajal üle ilma kõne all olev funktsionaalne lugemisoskus.

Tagasi üles