Jahimehe ja metsatöölise vahel puhkes konflikt

Toomas Herm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Margus Ansu / Postimees

Tamsalu vallas elav metsatööline Peep Suur sattus 5. detsembri hommikul tööle sõites jahimeeste kütiliini ette, kusjuures üks püssimeestest, SEB Pank ASi Jõhvi kontori direktor Enn Männiste oli teda inetult sõimanud.


Peep Suur selgitas, et sõitis koos töökaaslasega laupäeva, 5. detsembri hommikul Ida-Virumaale Mäetaguse valda metsa tööle.



Ühel hetkel märkas ta, et kellegi auto oli tee blokeerinud. Teeliste juurde astunud püssikandja ütles, et käib jaht. Mehed omakorda selgitasid, et sõidavad tööle. Seepeale ajas jahimees auto teelt eest ära ja Suur koos kaaslasega jätkas sõitu.


Kui Peep Suur oli kaaslase tema tööpaika viinud, sõitis ta tagasi oma metsatöömasina juurde. Teel märkas ta taas jahimehi. Esimesed kaks püssikandjat teda kinni ei pidanud, kolmas aga küll.

Kaks versiooni


Peep Suure sõnul nimetas jahimees teda idioodiks. Kui sohver oli tunnistanud, et ei tea jahist midagi ja teda oleks võinud juba esimene jahimees ohust hoiatada, kasutanud vestluskaaslane solvavat neljatähelist sõna.

Samuti olevat jahimees pidevalt sõrmitsenud oma püssi ja jutust käinud läbi väljend, et võib tina saada.

"Mina olin viisakas, ei julgenudki talle midagi vastu öelda," jätkas Suur, kelle hinnangul sellise käitumisega mees tulirelva kanda ei tohiks. Pärast sõnelust uuris ta kütiliini lõpus olnud jahimehelt äsjase vestluskaaslase nime. Kodus sisestas ta arvutisse Enn Männiste nime ja veendus leitud pildi järgi, et sama mees oli teda metsas sõimanud.

Suure hinnangul ei olnud tol hommikul peetud jahil ohutus tagatud. Mehe andmetel on ennegi juhtunud, et jahimeeste kuul on mõnd metsatöömasinat tabanud.
Suur rääkis metsas toi­munud intsidendist kohali­kule politseini­kule, kes soo­vitas avalduse kirjutada.

Suure sõnul kirjutas ta nädalavahetusel avalduse valmis ja viis selle vastavalt mundrikandja soovitusele Jõhvi politseiosakonda.

SEB Pank ASi Jõhvi kontori direktor Enn Männiste eitas ebaviisakat käitumist. Tema andmetel oli esimesel korral kütiliini juurde jõudnud autojuht pisut oodanud ja siis edasi sõitnud, mis ei olnud ohtlik.

Seejärel liikusid jahimehed mitu kilomeetrit edasi ja moodustasid uue kütiliini kõrvalise tee äärde, mis Männiste sõnul ei ole avalik.

Jahimeeste üllatuseks ilmus auto uuesti kütiliini ette. Männiste väitel esimesed kaks jahimeest autot ei peatanud, sest olid liialt üllatunud.

Mehe ütlust mööda selgitas ta sohvrile, et sõit kütiliini ees on ohtlik ja ei ole terve mõistusega inimese kohane. Sealt võis tulla ka vääriti mõistmine idioodiks nimetamisest ja ähvardamisest, et võib tina saada.

Männiste ütlusel ta ebatsensuurseid sõnu ei kasutanud. Samas oli mees üllatunud, et metsatööline ei tea jahipidamisest midagi ja läheb veel politseile kaebama.

Eeskiri ja viisakus

Ida-Viru Jahimeeste Seltsi juhatuse esimees Martin Toovis ütles, et ta ise tol päeval jahil ei olnud, kuid rääkis jahi juhatajaga.

Toovise hinnangul olid jahil kõik nõuded täidetud. Tema sõnul pidanuks sohver punases vestis relvastatud mehi ja tee ääres autosid nähes ise aru saama, et midagi on teoksil. Toovise arvates pidanuks sohver olema kannatlikum.

Jahimehi koolitada lubava dokumendi omanik Peeter Hussar selgitas, et tegemist on ammuse vastuoluga.

Jahieeskiri keelab kütiliini moodustamise intensiivselt kasutatavate riigimaanteede äärde, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik. Kas riigimaanteedel ja teistel teedel on liiklus intensiivne või mitte, seda otsustab jahi juhataja.

Kui jahi juhataja määrab kütiliini mõne tee äärde, võtab ta endale riski kui jahi turvalisuse eest vastutaja. Võivad ju inimesed ka kõige kõrvalisemas kohas sattuda juhuslikult kütiliini ette.

Et vältida juhuslikke inimesi kütiliini ette sattumast, on saanud heaks tavaks, et jahi juhataja annab kütiliini mõlemas otsas olevatele inimestele ülesande juhuslikud liiklejad peatada. Rootsis ja Soomes on kombeks ka hoiatavad sildid paigaldada.

Hussari sõnul on tal endal tulnud mitmel korral seenelisi peatada ja paluda, et nad veidi ootaksid, kuni jaht on lõppenud.

"Inimesed ootavad meelsasti," jätkas Hussar ja rõhutas, et inimestega tuleb suhelda viisakalt. Ja kui kellelgi ei ole võimalik oodata, siis keelata tal teed kasutada ei saa, vaid tuleb jaht katkestada.

Hussar ei nõustunud väitega, et jahti puudutavaid seadusesätteid peab täiendama, täpsustama. Tema hinnangul piisab viisakast ja teineteist austavast suhtlemisest.

• Jahieeskiri keelab kütiliini rajamise vaid intensiivselt kasutatavate riigimaanteede äärde, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik.
• Riigimaanteede ja teiste teede kasutamise intensiivsuse otsustab subjektiivselt jahi juhataja.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles