Kauge külalise jõulud esivanemate maal

Marina Tuuna (vasakul) ja Rita Kadilkina. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Krimmis Krasnodarka külas elava Rita Kadilkina maja on aastaid koduks olnud Eesti õpetajatele. Nüüd tegid viimased talle välja reisi vanavanaisa sünnimaale, kes 1862. aastal siirdus Järvamaalt Krimmi paremat elu otsima.

Lääne-Virumaal külastas Rita Kadilkina Jõepere talupidajat Marina Tuunat, kes on ka ise ukraina juurtega - ta tuli aastakümneid tagasi Taga-Karpaatiast Rakvere rajooni tööle ja rajas siia kodu. Nii Marina sünnikant kui Krimm kuuluvad Ukraina koosseisu.

2007. aastal sõitsid Marina ja Toomas Tuuna autoga Krimmi, et näha oma silmaga, kuidas elavad seal eestlaste järeltulijad. "Uurisime Krasnodarka külas, kas keegi teab juhatada meid eesti keelt kõneleva inimese juurde," meenutab Marina.

Nõnda kohtuti Rita Kadilkinaga. Krimmis algas nende tutvus ja nüüd, kui Rita Kadilkina Eestisse sõitis, saadi Tuunade pool jälle kokku.

Krasnodarka Eesti Seltsi eestvedaja, väikest kasvu Rita Kadilkinaga kohtumine jätab hinge sooja tunde, sest naine kõneleb nii puhast eesti keelt. Ometi on ta sündinud ja kogu ta elu möödunud Krimmis, kuhu siirdus maa ja parema elu otsinguil teiste eestlaste hulgas tema vanavanaisa.

"Seni kuni ema elas, kõnelesime ikka kodus eesti keelt," räägib ta. Ka Rita küpses meheeas pojad Aleksander, Sergei ja Vladimir saavat eesti keelest aru.

Eesti keel ja meel pole Kras­no­darka külast küll kadunud, kuid koos vanade elanike lahkumisega jääb rääkijaid iga aastaga vähemaks.

Tänu noortele õpe­tajatele, keda Eesti riik omal kulul kohalikku kooli õpetajaks saa­dab, püsib krimmi­eestlastel si­de kodu-Eestiga ja võimalus eesti keelt õppida.

Praegune õpe­taja Tiina Rekand on järjekorras juba kuues, kes Rita Kadilkina juures korteris ja kostil.
Eesti küla ei meenutavat Krasnodarkas siiski miski.

"Kui algul rajasidki eestlased oma majad üksteisest kaugemale, siis aja jooksul ehitati tühjad vahed täis ja nüüd on tänav," jutustab ta.

Külas elavat venelasi, tatarlasi, tšehhe, ukrainlasi ja teiste rahvuste esindajaid. Eestlased on üks rahvakild teiste seas.

Tatarlased pidid eestlastele ikka ütlema, et teie kodu on Eestis, minge sinna tagasi. "Meie oleme Krimmis sün­dinud, meie kodu on siin," arvab Rita Kadil­kina.

Rahvused segunevad. Rita Kadilkina esimene mees, kes noorelt suri, oli venelane, teine, kes tänaseks samuti lahkunud, mordvalane.

Vanavanaema seisuses Rita Kadilkina pojatütar on abielus tatarlasega ja oma pojale panid nad tatari nime Sabri. Kuueaastane Sabri pidi aru saama nii tatari ja vene kui ukraina ja eesti keelest.