/nginx/o/2008/12/18/106981t1h2632.jpg)
Kas te olete talveajal mööda vaikset külateed sõitnud, külla kõrvalises maakohas elavatele sugulastele või oma maakodusse?
Repliik: Suur rikkus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaikus, vaid lumine mets kummardub tee kohale. Mõned loomajäljed joonistuvad puhtal lumel. Põlluserval asuva talu õues on pererahvas kasvava kuusepuu ehtinud värviliste tuledega. Kaunist vaatest hämaras õhtus saab osa ka mööduja. Nagu vana jõulupostkaart, vaid kitsekesed heinamaal puudu.
Kuulun nende hulka, kes tahaks pühade ajal olla maal. Olgu peale, et linnas jagub rohkem valgust ja inimesi, kaubakeskusi ja liikumist. Aga vähem aega iseenda ja lähedaste jaoks. Ikka kihutab inimest tagant mõni närviline töö või ajamata asi. Ta ise laseb sel endaga juhtuda. On torssis ja kibestunud.
Looduse keskel joonduvad toimetused rahulikumalt järjekorda ja nii neid tehakse. On aega teise inimesega juttu ajada ja oma elu elada.
Vahest on õigus välismaalastel, kes peavad seda, et meil jätkub maad elamiseks, Eesti kõige suuremaks rikkuseks.