Angela Olt: Tähtis ei ole raha, vaid ideed ja inimesed

Angela Olt. Foto: Teet Suur

MTÜ Jeeriko projekti "Terve pere keskus" raames külastasid viis keskuse töötajat tänavu Rootsi Gävleborgi kommuuni Gävle lin­na, et saada uusi teadmisi sotsiaaltöö korraldamiseks pika sotsiaalse kultuuriga riigist, kus iga endaga toimetulev inimene peab heaks tavaks nõrgemaid aidata ja kus ettevõtjad mõis­tavad, et sotsiaalne vastutus ei tähenda vaid spor­diklubide ja loomade varjupaikade toetamist.

Järgnevalt mõningad infokil­lud, võrdlused ja ideed, mis võtsime kaasa.

Vägivaldsed mehed

Meestele, kes on vägivaldse käitumisega, on loodud Gävles kümme aastat ta­gasi MTÜ Stickan, kus mehed nõustavad mehi, et vähendada agressiooni ja toetada soovi enda käitumist ja vägivaldset loomust muuta.

MTÜ Jeeriko on Lääne-Virumaal käivitanud sarnase tugigrupi, kus mehed nõus­tavad mehi. Grupp käib koos Rakveres kord nä­dalas. Kahele meesgrupijuhile-nõustajale on abiks ka psühholoog. Tugigruppi pöördutakse ise, oma vabal tahtel.

Probleemsed vanemad

Lastele ja noortele (6-20 a), kelle vanematel on sõltuvus- või psühhiaatrilised probleemid või on käsil lahutus, on loodud Gäv­les päevakeskus Grinden (tõlkes Värav).

Sealses tugigrupis saab laps käia kuni 15 korda poole aasta jooksul. Pakutakse nii lihtsalt tegevust kui ka kombineeritud nõustamist. Grinden on laste ja noorte hulgas väga populaarne, sest seal töötavad inimesed on soojad ning iga nende sõna ja olek annab mõista, kui oodatud on lapsed seal.

Usun, et peagi leidub ka Lääne-Virumaal MTÜ, kes sellise teenuse pakkumisega tegelema hakkab, kuna elu paneb lastele ja noortele üha suuremaid koormusi.

Verinoored lapsevanemad

Gävles on noo­­rukeste rase­da­te ja nende part­nerite tugigruppi entusiasmiga vedanud kolm väga vitaalset naist juba kümme aas­tat.

Noored, kes seal osalevad, saavad aimu, kui­das odavamalt majandada, kui­das kiirelt ja hästi koristada, mida süüa teha, aga samuti konf­liktide lahendamisest ja laste kasvatamisest.

Kohati on vaidlused elu ja asjade üle päris tulised, kuid on näha, et ei halvustata üksteist ega suruta peale oma arvamust. Silmad särasid nii grupijuhtidel kui nende klientidel.

MTÜ Jeeriko on käivitanud sarnased tugigrupid eesti ja vene keeles. Vene noored on agarad, otsivad võimalusi ja tugigrupp on neile igati abiks. Eesti noored on tagasihoidlikumad ja kinnised ning pelgavad rääkida oma suhetes tekkinud pingetest, sest pelgavad näida saamatud.

Julgustame kõiki noori ja nende lähedasi pöörduma gruppi, et saada abi enne, kui väikesed mured suureks kasvavad ja keerulised suhted üle pea kokku löövad.

Vanglast vabanenud

Vanglast vabanenute sotsiaal­se rehabilitatsiooni keskuses saa­vad ennetähtaegselt vaba­nenud Rootsis võõrutusravi (nn "Minnesota 12 sammu" programm), psühholoogilist nõustamist, men­tori tuge, aidatakse nii töö­os­kus­te omandamisel kui toe­tatak­se muu­de teenustega.

Ammu enne tähtaega vanglast vabanemist peab vang tegema läbi vabanemisprogrammi, kus on suur rõhk pandud sellele, et inimesel oleks, kuhu vabanedes minna - elukoht.

Praktiseeritakse nn asenduskodusid, kuhu vanglast va­banenu asub elama, kui teda oma koju võtma nõustunud inimene on läbi­nud sobivuskontrolli ja vastab etteantud kriteeriumidele.

Eestis ootab valla sotsiaalametnikku hom­mikul tööle tulles vanglast vabanenu ja küsib, ku­hu ma lä­hen, mida teen, pole mul kodu ega raha. Siin on tööd ja mõtlemisainest paljudele.

Hästi toimiv ja riigi rahas­tatud kohustuslik vabanemisprog­ramm looks kõigile ennetähtaeg­selt vabanevatele vangidele võimalused, mis aitaksid ära hoida nii mõnegi kiire tagasitee vanglasse ja tagaksid turvalisema elukeskkonna meile kõigile.

Psüühikahäiretega inimesed

Psüühikahäiretega inimeste päevakeskus pakub Gävles väga palju võimalusi: muusika kuulamise toad ja lugemistoad, lõõgastusruumid ja jõusaal solaariumiga, köök. Kuid kõiki neid võimalusi vääristasid inimesed. Nalja, rõõmu ja uudishimu jagus igale poole. Soe suhe töötajate ja klientide vahel lõi hea aura, mida oli tunda kohe uksest sisse astudes.

Tehti äärmiselt fantaasiarikast ja kaunist käsitööd ning loominguline lähenemine argirutiinile tõi rahu kliendi meeltesse.

Eestis on väga häid töötajaid psüühikahäiretega inimestele mõeldud keskustes. Usun, et see teenus on meil hästi arenenud ja areneb veel, sest seda on vaja ning inimesed teevad oma tööd südamega. Samuti on riigi huvi ja toetus.

Võlanõustamine

Võlanõustamine Rootsi moodi on sarnane võlanõus­tamisele Eestis. Vahe on selles, et Rootsis on suurem rõhk pandud ettevõtjate nõustamisele, meie räägime igapäevakontekstis siiski eraisiku nõustamisest.
Roots­i eksperdid olid noortele kokku pannud raamatu, kuidas mitte sattuda võlaorjusse.

Selles olid samm-sammult toodud ära kõik tüüpsituatsioonid, kuidas inimene kaotab kontrolli oma laenude üle ja saab võlglaseks.

Sõltlaste võõrutusravi

Sõltuvushaigete võõrutusravi meditsiiniasutustes on Rootsi inimesele tasuta. Kui ravi läbi, järgnevad "Minnesota 12 sammu" programm, tugi- ja eneseabigrupid ning vajadusel mentorprogramm, kus endine sõltlane, kes on paranenud, on men­toriks sellele, kes soovib vabaneda sõltuvusest.

Pea igas väikse­maski külas on grupid, kuhu iga sõltlane võib toe saamiseks pöörduda.

Lääne-Virumaal kasutavad "Min­nesota 12 sammu" program­mi nn madala läve keskus - Tapa AIDSi Ennetuskeskus-Narkonõustamiskeskus -, tugigrupid, eneseabigrupid jne, mida toetab Eesti riik Tervise Arengu Instituudi kaudu, lisaks on keskuse enda kirjutatavad projektid erinevatele rahastajatele. Sõltuvushaigete ravi on Eestis tasuline.

Kõiki ülalloetletud asutusi Gävles ja ka mujal Rootsis võib kodanik külastada, ilma et ta peaks omavalitsuselt suunamist küsima. Siin on meil veel arenguruumi, sest kipume olema eestlaslikult kadedad ja kahtlustavad. Aga eks aeg ja kogemused on head õpetajad.

Sotsiaalpoliitikat tehakse Rootsi kuningriigis väga hoolsalt ja kõikide gruppide huve silmas pidades, samas ei ole ära unustatud ka majanduslikku aspekti - kuidas saavutada minimaalsete rahaliste vahenditega maksimaalselt häid tulemusi.

On välja arvutatud, kuidas mõjub ühe või teise teenuse mitterahastamine/rahastamine majandusele. Kõik arvutused on tehtud nii kogukonna kui riigi tasandilt ning on tõenduspõhised. Kõiki teenuseid rahastab põhiosas omavalitsuste kaudu riik, see on poliitiline otsus, toiminud hästi juba aastaid ning toonud edu.

Gävlet külastades sain kinnitust ühele väga lihtsale, kuid samas äärmiselt tähtsale teadmisele: peamine ei ole raha, vaid ideed ja inimesed, kes neid ideid ellu viivad.