Aastavahetuse lumeuputus tõi kojameestele ja teehooldajatele rohkelt tööd ning omavalitsustele suuremaid arveid. Kuid küllap ka inimeste mõtetesse helgust, sest õues tuntav kargus, nähtav puhtus ning lumekristallide ilu lisavad meeltesse lootusrikkust.
Ja viivad mõtted sellele, et Eesti on elamiseks tõesti üks ütlemata meeldiv ja kütkestav paik. Sest pole meil suuri looduskatastroofe ja ajutistele raskustele vaatamata tuleme toime - üksteise toel.
Ilmselt ei ole eelolevad 12 kuud lihtsad. Nagu muinasjutus "12 kuud", kus igal kuul on meile midagi anda. Jaanuar algas tänavu suure lumega ja aktsiisitõusuga. Mõneks kevadkuuks ennustatakse töötuse suurenemist.
Ja kui juba positiivseid asju korvi pista, siis näiteks on tulekul teine meeste tantsupidu, mis rahva Lääne-Virumaale kokku toob.
Millised need 12 kuud tegelikult on, saab öelda aasta pärast, kuid ilmselt on just praegu õige aeg sõpradele ja tuttavatele abi pakkuda.
Tõeline märkamisaeg seisab alles ees, nüüd paistab, kas laulukaare all ühtsena tundunud rahvas ka tegelikult oskab märgata. Ja kas seda oskavad samuti teha meie valitud juhid.
Virumaa Teataja tahab sellelgi aastal kirjutada sündmustest, mis aset leiavad, vahendada nii poliitikute kui külameeste mõtteid, tuua lugejateni elu tõsisemat ja helgemat poolt.
Soovime kõigile kannatlikkust ning üksteisega arvestamist. Soovime, et raha võim ei oleks ainus, mis määrab siin maailmas.
Soovime, et töötuse kasv peatuks ning abivajajad saaksid abi õnge näol. Soovime, et vähem hukkuks inimesi, olgu siis liikluses, tulekahjus, kellegi kurja käe või mõne muu õnnetuse läbi.
Soovime, et väheneks hirm homse ees, et kriisidele leitaks rahulik lahendus, et pered muutuksid tugevamaks, lapsed saaksid haritud, eakate eest oleks hoolitsetud ja leib alati laual.
Et talvel oleks talv ja suvel suvi. Soovime, et meil oleks sellel aastal neid hetki, mis on ühel või teisel moel erilised.
Ja et neis hetkedes oleks rahu ja rahulolemist.