Digiretsept hakkas kehtima 1. jaanuarist ja selle on tänaseks testimise käigus välja kirjutanud üle 600 arsti.
Ka apteekrid on proovinud digiretsepti alusel ravimite müümist. Nüüd laieneb süsteem üle Eesti.
Kommentaar: Paberretsepti asemele tuleb digitaalne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Digiretsepti kasutuselevõtt tähendab üsna suurt muutust ning seetõttu jääb kuni 28. veebruarini 2010 käiku kaks paralleelset süsteemi. Arstid võivad tulevikus vajadusel ka paberretsepti koostada, näiteks koduvisiitidel.
Patsiendi jaoks tähendab üleminekuperiood seda, et kui arst kirjutab välja elektroonilise ehk digiretsepti, siis saab sellega ravimeid osta vaid neist apteekidest, mis on retseptikeskuse süsteemiga liitunud.
Digiretsepti järgi ravimeid väljastavad apteegid tunneb ära uksel oleva digiretsepti logoga kleepsu järgi. Infot elektroonilisi retsepte koostavate ja nende alusel ravimeid müüvate apteekide kohta leiab ka Eesti haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee/digiretsept.
Peamine erinevus praegusega võrreldes on, et apteeki minnes tuleb retseptiravimi väljaostmiseks alati kaasa võtta isikut tõendav dokument. See võib olla juhiluba, ID-kaart, pensionitunnistus või mõni muu dokument, kus on peal pilt ja isikukood.
Ka riigiportaalist www.eesti.ee saab peagi jälgida, milliseid retsepte on inimesele välja kirjutatud, kaua need kehtivad ning lisaks veel, kes on retsepte vaadanud.
Paberretsept ei kao
Paberretsept ei kao kasutusest ja jääb ikka kehtima. Kui teile on praegu retsept välja kirjutatud, ei kaota see digiretsepti tulekuga kehtivust ja te ei pea minema arstilt uut või tagavararetsepti küsima.
Erandolukordades kirjutab arst tulevikuski välja paberretsepti, seda näiteks elektrikatkestuste või arvuti rikke korral.
Samuti ei pea arst koduvisiitidel arvuti või printeriga ringi liikuma - ka sellisel juhul võib kirjutada paberretsepti. Kui peaks juhtuma, et tahate digiretsepti alusel rohtu välja osta, aga apteegis on arvutirike, saab apteeker helistada haigekassa operaatorile, kes aitab tuvastada retsepti olemasolu.
Isikut peab tõendama
Nii nagu praegu, võib ka edaspidi paluda kellelgi teisel oma ravimile apteeki järele minna. Maal elavale vanaemale saab laps või lapselaps rohu koju viia nagu senini.
Tegelikult isegi mugavamalt, sest käik retsepti järele jääb ära. Näiteks, kui ema on päeval lapsega arsti juures käinud, saab isa õhtul ravimi apteegist välja osta, ilma et tal oleks vaja vahepeal koju retsepti võtma tormata.
Ostja peab teadma retseptiomaniku isikukoodi, mille alusel apteeker retseptikeskusest õige retsepti leiab, ning näitama oma pildiga isikut tõendavat dokumenti. Ravimi ostja isikukood talletatakse retseptikeskuse süsteemi. Seega ei ole mõtet naljaviluks proovida kellelegi ravimeid osta.
Kui inimesel on mitu välja ostmata ravimi retsepti, kuid sõber või keegi teine lähedane läheb vaid kindla ravimi järele, siis oleks hea, kui ta teaks ka näiteks ravimi toimeainet või arsti nime, kes retsepti väljastas - see lihtsustab apteekri tööd ning tagab õige arstimi ostmise.
Vajadusel on võimalik väljaostjate ringi siiski piirata. Seda juhul, kui soovitakse ainult ise ravimit osta või määrata konkreetsed isikud, kes toimingu teevad.
Piiranguga retsepti saamiseks tuleb paluda arstil retsepti koostamisel teha märge kasti, kus on kirjas kas privaatne või volitatud retsept. Retsepti ostmiseks saab volituse anda ka patsiendiportaali vahendusel ning arst peab märkima vastava retsepti volitatuks. Volitatud isikuid võib olla rohkem kui üks. Privaatse retsepti puhul aga tuleb endal ravim välja osta.