Politsei peidab kuriteod rahva eest

Andres Pulver
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Elmo Riig / Sakala

Alates 1. jaanuarist ei edasta politsei enam ajakirjandusele maakonnas toime pandud kuritegudest ülevaadet, avalikkust teavitatakse vaid valikuliselt raskematest kuritegudest.


Koos politsei-, piirivalve- ning kodakondsus- ja migratsiooniameti liitmisega ühendametiks lõpetati pressile info jagamine kuritegevuse kohta maakondades. Selle asemel saadetakse laiali üks üleriigiline pressiteade, milles tõstetakse esile vaid räigemad kuriteod.


Esimene koondpressiteade saadeti välja esmaspäeval ja esimese hooga see kõikide lehtedeni ei jõudnud, ka Virumaa Teatajal tuli teade välja nõuda.

Tekivad kuulujutud


Teisipäevane pressiteade kirjutas, et Eestis registreeriti ööpäeva jooksul 93 kuritegu ja 288 väärtegu, konkreetselt oli aga juttu üksnes kahest röövist - Tallinnas ja Maardus.

"Maakonnalehed ei saa sellise olukorraga kuidagi leppida ning me teeme kõik selleks, et normaalne infovahetus politseiga taastuks," ütles Virumaa Teataja peatoimetaja Aarne Mäe.

"Selline kord kommunikatsioonis sarnaneb kangesti püüdega meediasse minevat informatsiooni kontrollida." Mäe lisas, et see tuleb kõigile kahjuks, sest tekivad ebaterved kuulujutud ning lõppkokkuvõttes ei suuda inimene end enam kuritegude eest kaitsta, kui ta ei tea, mis ümberringi juhtub.

Ida politseiprefektuuri kommunikatsioonibüroo regionaalse grupijuhi Karis Niisukese kinnitusel on ühendameti soov igapäevast koostööd ajakirjandusega paremini korraldada.

"Püüame jätkuvalt tagada õigeaegse, asjakohase ning õigusaktidega kooskõlas oleva avalikkuse informeerimise politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri haldusalas toimuvast," teatas Niisuke.

Ometi Ida prefektuuri pressiesindajad maakondlikku infot enam ei jaga. "Info saate edaspidi Tallinnast," ütles esmaspäeval Ida prefektuuri pressiesindaja Mari Riina Rist.


"Politsei- ja piirivalveameti loomisega lisandus senisele politsei kommunikatsioonimeeskonna töövaldkonnale kaks ulatuslikku teemat - piirivalve ning kodakondsus- ja migratsioon. Samas vähenes kommunikatsioonibüroo koosseis enam kui 10 inimese võrra," selgitas ühendameti kommunikatsioonibüroo väliskommunikatsioonitalituse juht Tuuli Härson.

"Soovime, et seni ainult politseivaldkonnaga tegelenud pressiesindajatel oleks aega õppida tundma ka piirivalve ning kodakondsus- ja migratsioonivaldkonda," lisas ta.
Siseminister Marko Pomerants ütles Virumaa Teatajale, et ministeeriumi eesmärgiks on info liikuma saada.

Pomerants tõdes, et ühendameti töö esimestel päevadel on sellega tõsiseid probleeme olnud.

"Samas on väga palju virisetud, et politseis on tööl ainult pressiesindajad, nüüd, kui neid vähemaks jäi, on jälle probleemid," rääkis siseminister.

Press on pahane


Marko Pomerants lubas eile keskpäeval, et selgus info edastamise suhtes peaks tekkima võimalikult kiiresti. "Just lõpetasin jutuajamise meie avalike suhete juhiga," lisas ta.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt lubas, et ameti käivitumisega ei kaasne olulisi muutusi asutustega suhtlemisel.

"Kõik tänased teenused on tagatud nii üleminekuperioodil kui selle järgselt," märkis Küüt.
Ometi on ajakirjandus seni pakutust ilma jäetud. Mitu ajakirjandusväljaannet on teinud pöördumisi nii siseministrile kui ühendameti peadirektorile.


"Uus kord jätab eriti kohalikud inimesed ilma informatsioonist, mis nende lähedal toimub, sest vaid mõne olulisema sündmuse kirjeldus ei anna kindlasti selget ja kõikehõlmavat pilti kogu Eestis, aga eriti väljaspool Tallinna toimuvast. Nii aga väheneb taas paljude Eesti linnade ja maakondade inimeste informeeritus, mis kindlasti ei tohiks olla trend Eesti vabariigis aastal 2010," seisab Tartu Postimehe pöördumises.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles