Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/27/2411148t1h2045.jpg)
Mõni aasta tagasi said bussis teel Tallinna kokku Eduard Salmistu ja Margus Prangel. “Ma ise elan suviti peamiselt Kadrina ja Viitna vahel Ama külas ning nii me kohtusimegi juhuslikult,” meenutas Prangel, lisades, et räägiti maast-ilmast ja sellest, et võiks ka lavalaudadel kunagi kohtuda. Umbes aasta hiljem said mehed jälle juhuslikult kokku ja Salmistul oli “Õhtust, Leon!” kotis.
“Kuna see lugu üllatas pidevate keerdkäikudega ja sisaldas rohkelt avastamist, hakkasime tõsisemalt mõtlema lavastuse peale,” rääkis Prangel.