Laekveres lõpetas jõuluaja valgusfestival

Valgusfestival Laekveres eelmisel aastal. Foto: Eva Klaas

Pühapäeval valmistasid Laekvere elanikud jõulukuuskedest, põhust ja laudadest skulptuure, mis õhtu saabudes põlema süüdati.

"Skulptuuride alused tegime laudadest, et need laiali ei laguneks, sinna kinnitasime kõigepealt kuuseoksad ja siis katsime põhuga," selgitas valgusfestivalide korraldaja Indrek Leht Tallinnast, kes koos Kaspar Rannaääre ja Sander Viilmaaga meisterdamistööd juhendasid.

Noormehed korraldavad igal aastal valgusfestivali Tallinnas, mis tänavu peab oma kümnendat sünnipäeva.

Inimeste kätetööna valmisid Laekvere kruusaaugus päike, Õ-täht ja mänd.

Päike sümboliseeris valgust, aga ka seda, et Laekvere vallast pärit sumomaadleja Baruto alias Kaido Höövelson teeb tegusid tõusva päikese maal Jaapanis.

Õ-täht tähistas õnne. Samas taheti tähelepanu pöörata sellele, et Otto Wilhelm Masing mõtles Õ-tähe välja just Virumaal.

Mänd on metsarohkuse sümbol Laekvere valla vapilt. Vapp ise kujutab endast okaspuulõikeliselt poolitatatud kilpi.

Et oleks selge, kus üritus toimus, punusid naised võrgule kangast Laekvere nimetähed.

See, millised skulptuurid teha, mõtlesid kohale tulnud inimesed välja koos. "Tahtsime, et oleks mitmesuguseid asju, mis annaksid erineva efekti. Laekvere tähed põlesid hoopis teistmoodi kui ülejäänud skulptuurid," rääkis Sander Viilmaa.

Indrek Leht ütles, et väikeses kohas taolise ürituse korraldamine oli huvitav väljakutse. Ta lisas, et seal inimesed tunnevad üksteist ning koostöö sujub hästi - kõik, kes kohale tulid ja skulptuuride valmistamisest osa võtsid, andsid oma panuse.

"Kui Tallinnas tulevad sellisele ettevõtmisele peamiselt noored, siis siin olid rohkem eakad inimesed," sõnas ta, lisades, et ka see oli põnev kogemus.

Skulptuurid süüdati õhtupimeduses trummipõrina saatel ning jõulukuused saatis sõna ja lauluga "viimsele teekonnale" loodusmees Mikk Sarv.

Valgusfestivali idee autor oli Laekvere rahva maja juhataja Õilme Lainesaar, kes ütles, et mõte oli korraldada midagi sellist, mis inimesed kodust välja tooks ning rahvale meelde jääks.

Õilme Lainesaar arvas, et meisterdajaid oleks võinud rohkem olla, kuid tore, et rahvas vähemalt valgusmängu vaatama tuli.

Kuuski toodi aga tänavu Laekvere kruusaauku nii palju, et neid jätkus ka lõkkes põletamiseks.