Lastesõbralikus linnas vohavad vargused

Rakvere linn. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Eelmisel aastal kasvanud varguste arv viis mullu laste- ja noortesõbraliku linna tiitli saanud Rakvere kolme kõige kriminogeensema linna sekka Eestis.

Justiitsministeeriumis vast valminud statistika järgi oli Rakvere eelmisel aastal kolme kõige kriminogeensema linna seas Eestis, jäädes maha vaid Tallinnast ja Narvast.

Tunamullu oli Rakvere viieteistkümne linna kriminogeensuse edetabelis keskmisel positsioonil.

Rakveres registreeriti mullu 381 kuritegu 10 000 elaniku koh­ta. See on umbes üle 600 ku­riteo aastas. Lääne-Viru pealinn jäi napilt alla Narva linnale, kus mullu registreeriti
10 000 elaniku kohta 383 kuritegu, Tallinnas oli see arv 507.

Viieteistkümnest linnast tõusis kuritegevus eelmisel aastal tunamullusega võrreldes neljas linnas. Lisaks Rakverele veel Kohtla-Järvel, Valgas ja Paides.

Linn tegutseb

Eelmise aasta novembris andsid peaminister Andrus Ansip ja ÜRO Lastefondi UNICEF Eesti rahvuskomitee president Elle Kull Rakverele laste- ja noortesõbraliku linna tiitli.

Linn pälvis tunnustuse liitumise eest UNICEFi liikumisega, milles väärtustatakse laste turvalise ja rõõmsa elukeskkonna kõrval ka kodanike teadlikkust laste õigustest.

Rakvere linnapea Rannar Vassiljev ütles kuritegevuse statistikat kommenteerides, et Rakverega on mitu linna kuritegevuselt samas suurusjärgus.

"Oma sisetunde põhjal ei julge öelda, et Rakvere muutus 2009. aastal oluliselt vähem turvaliseks linnaks kui 2008. aastal," sõnas ta.

Vassiljevi ütlusel kavandatakse lähiajal taas kokku kutsuda linna turvalisuse ja kriminaal­prevent­siooni komisjon.

"Vaatame üle komisjoni koosseisu ja korrigeerime eesmärke," märkis linnapea. Komisjoni kutsutakse ka politsei esindaja, kellelt oodatakse põhjalikumat ülevaadet linna turvalisuse koh­ta. Samas kaalutakse, kuidas omavalitsus saab politseid toetada.

Ida prefektuuri kriminaal­büroo juhi Rauno Klaose sõnul jagab politsei justiitsministeeriumi hinnangut, et kuritegevuse kasvu Rakveres põhjustasid vargused.

Klaos täpsustas, et nende seas oli enim seadusemuudatusest tulenevaid süstemaatilisi vargusi.

Põhilised poevargused

Seadusemuudatuse järgi muutub kolmas järjestikune vargus süstemaatiliseks kuriteoks. Klaose sõnul varastatakse süstemaatiliselt peamiselt kauplustest.

"Kui vaatame Rakveret, siis kaubanduspinda on seal päris palju, mistõttu on ka varguste toimepanemise oht suurem," selgitas Rauno Klaos, lisades, et tavakodaniku jaoks ei ole Rakvere siiski ohtlikumaks muutunud. Klaose kinnitusel ei ole antud statistikast tulenevalt mingiks paanikaks põhjust, sest ülejäänud kuriteoliikide osas on langustendents.

Süstemaatiliste varguste kasvule statistikas on politseiametniku sõnul aidanud kaasa nende kiire avastamine, milles on peamine roll kauplustel, kus mõeldakse üha rohkem oma vara kaitsmisele, paigaldades kauplustesse turvaväravaid ja mehitades turvatöötajatega.

Tänu sellele kasvab varguste avastamise võimalus. Varguste sagenemisel on oma osa ka majanduslangusel.

Justiitsministeeriumi statistika järgi vähenes kuritegevus Eestis eelmisel aastal tunamullusega võrreldes viis protsenti. Kui 2008. aastal registreeriti riigis 50 977 kuritegu, siis mullu oli neid 48 359.

Lääne-Virumaal vähenes kuritegevus 10 protsenti. Mullu registreeriti maakonnas 1916, tunamullu 2131 kuritegu.