Justiitsministeeriumist saadetud veel printerisoe statistika pani esialgu jahmatama, sest turvalisena tunduv Rakvere oli seal tõusnud Eesti kolme kõige kriminogeensema linna sekka.
Juhtkiri: Muutuv kuritegevus
14. jaanuar 2010, 08:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu novembris laste- ja noortesõbraliku linna tiitli saanud Rakvere viis kuritegevuse pjedestaalile seadusemuudatus. Täpsemalt öeldes korduvvargused, mis politsei hinnangul puudutavad peamiselt kauplusi. Ja neid jagub Rakveres küllaga.
Samas ei saa alahinnata tõika, et üks korduvvargus tähendab vähemalt kolme näppamist. Siinjuures tuleb kiita kauplusi, kes on hakanud oma vara rohkem kaitsma, ja turvamehi, kes pikanäpumehed käbedalt kinni nabivad.
Muutused ei toimi mitte ainult seadustes. Kui poevaras näeb, et kauplusse minek on seotud liiga suure riskiga, piilub ta kergema saagi poole.
Hiljutine relvastatud rööv Rakveres Aqva hotellis näitas kõnekalt, et pole see Rakvere ühtigi nii turvaline, kui paistab. Statistika aga pakkus järjekordseid jahmatavaid arve. Mullu 1. detsembri seisuga pandi Lääne-Virumaal toime 28 röövi, neist 16 Rakveres.
Veel aastaid tagasi oli rööv üksnes pealinna kurjategijate leivanumber. Aga kuritegevus ei muutu pelgalt ajas, see vahetab ka kohta.
Oma riske ei pea hindama ainult ärimehed, vaid kõik inimesed. Kuid kas oleme ikka teinud kõik selleks, et me varanatuke äkitselt omanikku ei vahetaks?
Statistika näitab registreeritud kuritegusid. On veel ka latentne ehk varjatud kuritegevus. Sellele aitab kaasa politsei madal kuritegude avastamise protsent.
Osa meist on kuriteo ohvriks sattudes käega löönud, sest ei looda korravalvurite abile. Loodetavasti see mõtteviis muutub.