Eks me ole pisikese kadedusega kuulnud, kuidas mõni inimene on pärinud vara ja võib ennast nüüd rikkaks pidada. Aga kas see ikka on praegusel ajal alati nii?
Eevi Kuht: Keda meist teeb pärandus rikkaks, keda mitte
Pärimine ei tarvitse alati tähendada rikkakssaamist. Mõnikord võib juhtuda vastupidi - jääte hoopis vaesemaks.
Praegu valitseb majanduskriis, paljud on võtnud röögatuid laene, mida tasuda ei suuda. See kõik mõjutab inimeste varanduslikku seisu.
Nii et ärge olge nii kindlad, et teile pärandatakse vaid suured varad, väga vabalt võivad pärandiks olla hoopis võlad.
Olen lugenud notar Priidu Pärna kommentaare uue pärimisseaduse kohta, mis on keeruline nagu kõik seadused, ja mõlgutanud mõtteid nii mõnegi selle sätte üle.
Hea muidugi, et ka tavaline inimene võib juriidilistest toimingutest aimu saada. Sest mine tea, äkki tõepoolest langeb sülle pärandus või on aeg endal mõelda, kellele ja kuidas oma varanatuke jätta, enamikul eestimaalastel on ju vähemalt auto või korter hinge taga, paljudel ka maad ja metsad.
Lapsed pärivad võlad
Esimesest jaanuarist 2009 jõustus uus pärimisseadus, mis pärijate ringi niivõrd ei muutnudki, küll aga pärimismenetlust.
Kui varem võis pärima tulla kümne aasta jooksul ja pärandi vastu võtta need, kes seda soovisid, siis nüüd läheb pärand pärijatele üle automaatselt.
Neil, kes kadunukese vara ei soovi, on õigus kolme kuu jooksul pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamise hetkest õigus pärandist loobuda. See on ilmselt päris mõistlik sel juhul, kui lahkunu on maha jätnud suured võlad.
Mis saab aga siis, kui järeltulijail pole ettekujutust manalamehe võlgadest ja nad ei ole ka pärandist lahti öelnud?
Põhjusel, et ei teadnudki niisugusest sugulasest. Kui aga pärandajal olid võlad, tuleb pärijail hakata võlausaldajatega tegelema.
Mõtlema paneb seegi, et pärandist loobumisel läheb pärimisõigus üle loobuja lastele, ja kui nemad loobuvad, lastelastele. Võlad siit ilmast ei kao.
Kui pärandvaraks olev korter või maja on laenu tagatiseks, siis päritakse tagatiseks olev kinnisvara koos laenuga.
Alates eelmise aasta 8. juunist tuleb inimestel rohkem maksta nii pärimisõiguse kui muude avalduste ja volituste tõestamise eest, hind on sätestatud notaritasu seaduse muudatustega.
Notaritasu kergendab kukrut
Tunduvalt on tõusnud pärandi vastuvõtmise avalduse tõestamine, mis on nüüd varasema 50 krooni asemel 1020 krooni. Pärandist loobumise avalduse tõestamine maksab 100 krooni.
Pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamise eest tuleb rahakotti kergendada 1000 krooni, pärijate väljaselgitamise ja pärimistunnistuse väljastamise eest 1600 krooni võrra. Võib-olla lahkunul jäigi arvele ainult mõni tuhat krooni, millest lõviosa läheks pärandi vormistamise eest notarile.
Muidugi on paljud vanemad inimesed oma nn matuseraha pangast juba välja võtnud ja järeltulijaile koos korraldustega üle andnud ning muudki rahaasjad ettenägelikult ära korraldanud.
Aga siingi valitsevad ohud - igasuguseid sulisid ja mahhinaatoreid liigub ringi, kes lihtsameelsetele memmedele-taatidele maad-ilmad kokku lubavad, et vaid nende vara oma nimele saada.