/nginx/o/2016/02/26/5097833t1hae27.jpg)
/nginx/o/2008/12/10/103261t1h6e55.jpg)
Kanal 2 ekraanil algas mõni aeg tagasi saatesari "Ellujääja", mis räägib inimestest, kes tänu õnnele, meditsiinile või oma tahtejõule on tulnud välja olukordadest, mis oleks võinud saatuslikuks saada.
Repliik: Järgmist võimalust ei pruugi tulla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks saade jutustas muusik Kristjan Matsonist, kes kukkus paraplaaniga lennates 8 meetri kõrguselt vastu maad ja veetis järgmised 10 päeva elu ja surma piiril sundkoomas.
Mees on oma elu pärast õnnetust ümber hinnanud ja saatest läks hinge tema mõte, mis kõlas nii: "Kui sa tahad inimesele midagi head öelda, tuleb seda teha kohe. Järgmist võimalust ei pruugi tulla."
Hakkasin mõtlema, et ma pole ammu mehele öelnud, kui armas ja oluline ta minu jaoks on. Kalli inimese kohalolu tundub kuidagi loomulik.
Elu aga koosnebki pisiasjadest: lapse tehtud õnnitluskaardist, hommikukohvist, mis kallim voodisse toonud, ema valmistatud maitsvatest saiakestest ...
Võiksime märgata meeldivaid asju ning oma rõõmu väljendades teha elu ilusamaks.Igaüks vajab tunnustust ning teadmist, et ta on kellegi jaoks väga oluline.