Juhtkiri: See, kes linnukesi toidab

Lumerohke talv teeb metsloomade elu raskeks. Foto: Margus Ansu / Postimees

Talv, mis on ühtedele metsloomadele katsumusterohke, võib teistele olla hea ja kindlasti reguleerib krõbe külm paljude Eestis elavate loomaliikide populatsiooni arvukust.

Lühikeste jalgadega metssead on raskustes paksus lumes liikudes ja sööki hankides ning ka õblukesed kitsed ja hirved on hädas, sest lumekoorik lõhub jalgu, toidupoolist pole ning praegused tingimused teevad keeruliseks küljealuse lumest puhtaks kraapimise - kui nad seda teha ei suuda, võivad kergesti saada kopsupõletiku.

See-eest on tänavused talveolud väga soodsad ilvese arvukuse kasvule, sest see loom suudab liikuda ka lumel ning tema toidulaud on rikkalik - nõrgad ja haiged kitsed on ideaalne saak.

Järvamaa jahiklubi juhatus tegi ettepaneku peatada praegustes lumeoludes koertega jahipidamine, sest loomade elu on niigi keeruline.

Viljandimaa jahimehed aga kutsusid inimesi raskel talvel loomi aitama: lükkama lahti metsateid ja -sihte, et loomadel oleks kergem liikuda. Samuti paluvad nad võimaluse korral teha rajad orase- või ristikupõldudeni, et metsaelanikel oleks hõlpsam toiduni pääseda.

Kel võimalik, see võiks kostitada metsloomi vihtade, tükeldatud õunte, peetide ja muude juurikatega, mis oleks soovitatav külmumise kaitseks katta heinaga.

Ja kui oleme loomi-linde hakanud korrapäraselt toitma, olgu siis metsas või koduõuel, ei tohiks seda kindlasti katkestada, sest harjumuspärasest kohast söögipoolise kadumine raskendab nende elu veelgi. Küll võib regulaarselt kaetav toidulaud olla loomadele-lindudele ellujäämisel päästerõngaks.

Tammsaarel on novell "Vastukaja", milles kooliõpetaja soovitab toita metsloomi ja -linnukesi kõva külma ajal. Seda ühe pere poisinagad Arri ja Kusta teevadki, pannes toa taha lumele ristikheina ja teri. Sööma tulnud jänese otsustab aga üks täiskasvanuid lihtsalt maha lasta - muuseas veel kallil jõuluajal - ja poistel endilgi paneb jahikirg silmad särama.

Selline vastukaja siis õilsale üleskutsele.