Praeguste külmade ilmade jätkudes võib jäämurdetööde täiendav rahastamise vajadus kuni aprillini olla umbes 65 miljonit krooni.
Külm talv võib nõuda jäämurdetöödele 65 miljonit lisakrooni
Lisajäämurdja tellimuse esitamiseks Rootsi Mereadministratsioonile peab rahastamise küsimus olema selge hiljemalt jaanuari lõpuks.
Valitsuskabinet arutab jäämurdetööde täiendavat rahastamist neljapäeval, veebruari lõpuni on esialgu arvestatud lisaraha vajadust summas umbes 27,5 miljonit krooni.
"Vedajatel ei maksa muretseda, riik tagab igal juhul sadamate valmisoleku ka rasketes jääoludes," ütles BNS-ile majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda.
Kuna jäämurdetööde tegelikud kulud sõltuvad jääoludest, laevaliikluse intensiivsusest, kütusekulust ja muudest teguritest, on vajaminevad summad ligikaudsed.
Veebruari lõpuni ministeeriumi küsitavast summast moodustab 19 miljonit krooni lisajäärmurdja tellimine ja 8,5 miljonit krooni Tarmo jäämurdemahtude tõstmine täiendavalt 28 päeva ulatuses, rääkis Ruuda.
Riik teenindab jäämurdjatega Muuga sadamat, Tallinna ja Kopli lahe sadamaid, Paldiski Põhjasadamat, Paldiski Lõunasadamat, Kunda sadamat ja Sillamäe sadamat. Jäämurdeteenust osutatakse jääpiirist kuni sadamani.
Soome laht jäätub suunaga idast läände. Kui meri jäätub Tallinnast lääne poole vajavad lisaks Kunda ja Sillamäe sadamatele abi ka Tallinna piirkonna sadamad. Viimasena külmuvad Paldiski sadamad.
Olukorras, kus jääpiir on Tallinnas lääne pool, kulub jäämurdjal koos laevakaravaniga vahemaa läbimiseks Sillamäe sadamani ja tagasi vähemalt ööpäev.
Selle aja jooksul on Tallinna piirkonna sadamate teenindamine ühe jäämurdja puhul katkestatud, mis võib oluliselt takistada või peatada laevaliikluse piirkonnas.
Seetõttu on vajalik minimaalselt kahe jäämurdja paralleelne kasutamine. Esialgu on arvestatud lisajäämurdja kasutamisega veebruari lõpuni, märkis ministeerium.