Kuigi väljas on päris krõbedad talveilmad, ripuvad majaräästastes jalakäijatele ohtlikud suured jääpurikad.
Jääpurikad ohustavad inimesi ja maju
Spetsialistide hinnangul annavad need märku maja kehvast soojapidavusest.
Peamiselt ehitusjärelevalvega tegeleva osaühingu Lood&Partnerid juhataja Teet Lood rääkis, et tänavune talv näitab majade vead hästi kätte.
"Räästas rippuv purikas on märk kehvast laesoojustusest," lausus Lood.
Ehitusspetsialist rääkis, et kui katuse- või pööningusoojustus on vilets, hakkab lumi katusel sulama.
"Räästasse sooja ei tule ja lumevesi jäätub seal purikaks, mille taha tekib veel jäärant," selgitas Teet Lood.
Jäärant ja purikad tekitavad koormuse räästale, ja kui koormus muutub liiga suureks, hakkab jää räästast lõhkuma.
"Probleeme võib lisaks räästale tekkida ka sarikaotste kandejõus," lisas Lood.
Pea paratamatud on jääpurikad majadel, millel on katuseaknad, sest aknale sadanud lumi sulab seest õhkuva soojuse tõttu.
Hullu pole
Rakvere linnavalitsusele valmistab muret aga see, et purikad võivad alla kukkudes inimestele viga teha.
Linnavalitsuse järelevalveinspektori Meelis Salmi hinnangul Rakveres purikatega midagi väga hullusti ei ole.
"Inimesed on küll meie poole seoses ohtlike purikatega pöördunud, aga mitte massiliselt," lausus Salm, kelle sõnul on enamik majaomanikest hoolsad ja püüavad purikatest lahti saada.
"Olgem mõistvad ja arusaajad," lisas järelevalveinspektor.
Rakvere abilinnapea Kairit Pihlak kutsus ohtlikke purikaid märkavaid inimesi neist linnavalitsusele teada andma.
Meelis Salmi arvates võiksid aga inimesed kodanikutunnet ilmutada ja ohtlikku jääpurikat märgates sellest majarahvale teada anda.
"Kodanik võiks maja uksest sisse astuda ja anda majarahvale märku, et nende räästas ripub ohtlik purikas," lausus Meelis Salm.
Lääne-Virumaa keskraamatukogu majandusosakonna juhataja Peeter Kruutmann rääkis, et uue aasta esimestel päevadel oli purikatega võitlevate töömeeste leidmine päris keeruline, praeguseks on aga ajalehes juba päris palju kuulutusi, kus sellist teenust pakutakse.
"Meil on kõrge maja ja vaja on suurt tõstukit," ütles Kruutmann, kes leidis vajaliku masina koos meestega Tapalt.
Kallis lõbu
Jääpurikate eemaldamine tõstuki abil on päris kallis lõbu, Peeter Kruutmanni sõnul on raamatukogu pidanud seda tegema kahel korral ja arve on kokku üle 3500 krooni.
Võimalik purikate tekitatud kahju võib aga mehe hinnangul oluliselt suurem olla.
Peeter Kruutmann täpsustas, et maja tänavapoolsetelt külgedelt saavad nad purikad omal jõul eemaldatud, tõstukit läheb vaja ainult hoovis.
Kruutmann imestas, et muidu hästi sooja pidava raamatukoguhoone räästasse tänavu nii palju purikaid on tekkinud.
"Sel aastal on purikad ka sellistes kohtades, kus neid eelnevatel aastatel kunagi pole olnud," rääkis raamatukogu majandusosakonna juhataja.
Praegusel ajal on kõige lihtsam moodus jääpurikate tekkimise vältimiseks katused lumest puhtad hoida. Kui see aga võimalik ei ole, tuleks suuremad purikad siiski eemaldada, et mitte seada ohtu hoonet ja ka inimesi, kellele purikas pähe võib kukkuda.
If Kindlustuse turunduse projektijuht Rasmus Nurk ütles, et kindlustusettevõtted katavad jääpurika kukkumisega tekitatud kahjud, kui inimesel on sõlmitud õnnetusjuhtumikindlustus või autole tehtud kaskokindlustus.