/nginx/o/2008/02/11/18186t1hbc7f.jpg)
Kired tuulegeneraatorite pooldajate ja vastaste vahel ei taha Eestimaal vaibuda.
Tuuleturbiinide tulevik vajab selgeksrääkimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks põhjustest, miks meie energiamajanduse tulevikutehnika vastu võideldakse, on ilmselt ka see, et ei olda kursis keskkonnasõbralike tuulegeneraatorite loomisega.
Valged tiibadega hiiglased. Kujundlikult võiksime neid võimsaid ja kolossaalseid tehnikaimesid nii nimetada küll.
Kuid seletagem lahti nüüd mõni mõiste ja üldlevinum küsimus tuulegeneraatorite kohta.
Tuulegeneraator koosneb vundamendist, tornist, masinaruumist ja rootorist, enamikul kasutatavatest tuulikutest on kolm laba.
Tuuliku labad püüavad kinni tuule ning masinaruumis asuv generaator koos lisaseadmetega konverteerib selle elektriks.
Edasi kantakse elekter juba lähedalasuvasse alajaama ning sealt omakorda võrku. Meil on nendeks vastuvõtjateks vastavalt Jaotusvõrk ja Elering, endise nimega Põhivõrk.
Tavaliselt töötab tuulegeneraator tuule kiiruse juures vahemikus 4-25 m/s, maismaal kasutatakse tuulikuid võimsusega 0,5-3 MW, meretuulikute puhul on võimalikud ka 5- ja isegi kuni 7megavatised võimsused.
Näiteks võiks tuua 3 MW tuuliku energiatoodangu, mis võrdub umbes 1500 Euroopa keskmise majapidamise tarbimisega.
Tuuleturbiinide tehnoloogia on viimase 20 aasta jooksul tohutult arenenud. Eestit pole see seni oluliselt puudutanud, sest tuuleenergia arendamine on olnud siin n-ö lapsekingades.
Kahjuks aga on paljud oma arvamuse tuuleenergia kohta kujundanud just selle vähese kogemuse põhjal, mis meil on.
Vanema generatsiooni tuulikud, puudulik suhtlemine arendaja ja piirkonna elanike vahel, kogemuste puudumine omavalitsustel - need on peamised põhjused negatiivse suhtumise kujunemisel.
Tõsi, tuulikutel on mõningad puudused, need on tekkiv müra, vibratsioon, infraheli ja visuaalne reostus.
Viimast nimetada on küll pisut ülekohtune meid ümbritsevate arvukate mobiilimastide, nõukogudeaegsete korstnate ning suure hulga ebaõnnestunud arhitektuuriga ehitiste kõrval.
Kui võtta arvesse tuulegeneraatori kasutegurit, on nimetatud puudused küll väike hind, mida maksta.
Pealegi on tuulikutootjad teinud puuduste vähendamisel edusamme.
Näiteks müra vaigistamiseks tehakse uue põlvkonna tuulikud käigukastita, vibratsiooni vähendamiseks kasutatakse vundamendi rajamisel spetsiaalseid materjale, infraheli minimaliseerimiseks kasutab näiteks Saksa tuuleturbiinide tootja Enercon murtud nurgaga labaotsi.
Üle maailma vahetatakse välja seni muret tekitanud vanema generatsiooni tuulegeneraatoreid, ning uue põlvkonna võidukäik on alanud.