Vist valgejänese aasta on käes

, alias Sulev Kool
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sulev Kool
Sulev Kool Foto: MARGUS OTT/VIRUMAA TEATAJA

Tere üle pika aja! Sai siin küll vahepeal mõtiskletud, et vahetaks õite nime ja passigi, aga mis see aitab - ei muutu tollest asjaajamisest kar­vastik ega lähe kirjumaks suled.


Nüüd, sõbrad, asja juurde.

Ei ole mul õrna aimu, paljukest meil siin Virus ja kaugemalgi noid valgejäneseid elutseb. Pole kohanud isegi halljänest üle hange kargamas, kuigi temal koivad pikemad ja kere kogukam.

Üks kollane kass käib mul tööpaigas süüa mangumas - kuidas küll seesugune end hangedest läbi surub, veel vähem üle hüppab.

Läinud aasta lõpus oli oma poolteist nädalat kadunud kui tina tuhka, ja me - kamp kolleegidest vanamehi - pidasime mõttes juba kõutsi matuseid.

Et küllap külmus teispoolsusesse või pani reinuvader pintslisse.

Aga võta näpust - kassil ikka kassi hing ... ja siis ta ühel karmilt kenal vastuöisel ajal igavesti krõbeda kräunumise saatel tuli: siin ma olen, ja kas saab midagi hamba alla või mis mehed te seesugused ülepea olete.

Kohtumisrõõm üle pika aja oli teadagi pea Kuuni välja ning kassirajakas lõi nurru kuupaistel puuladvani.

Nüüd asjad taas vanaviisi - kass tuleb ja läheb, ja on vahepeal toidetud. Kui ta päris lohakaks oma elukommetega ei jää, siis tuleb talle mõnus tiigriaasta.

Kärbitud tiivad ja uimed

Tiigriaastast vestis, aga võib-olla hoopis ennustas ühes hiljutises peaaegu maaelu lehes ka teada-tuntud halli habemega horoskoobimeister. Ja kohe nõn­na, et poe või valge jänese kombel mõneks ajaks lumepeitu.

Või siis jälle - maga too tänavune talv karu kombel maha, ja eks kevadel paista, kuidas edasi olla ja elada.

Ikka nii, et jubedamaks tõotab tulla, kui sa just jõmpsti tiigrihüpet ei soorita, ja kui hüppad, siis arvesta, et tundmata vett on ümberringi vähemasti Vaikse ookeani täis.

Ühesõnaga - tiivad, uimed ja käpad kärbitud - vaata ise, kuidas puile-maile pääsed.

Aga muidu on horoskoobid mu meelest päris lahedad lugeda, kuulda ja vaadata - kanaleid ju palju, kustkaudu sulle tänaseks, homseks ja kaugemakski õpetust jagatakse.

Ainumas, mis mind häirib, et ei arvesta nood tulevikukuulutajad, kui kaua meist keegi oma saatusliku tähemärgi all juba elanud.

Vist on ikka vaks vahet, kas oled kümnene või kogunisti kuuekümnene. Ikka antakse ühe lauaga - olgu raha, tervis, töö või armastus.

Kõike sünniaastast sõl­tumata ning veel kaunikesti ting­likus teadaandmises: teiega võib juhtuda nii, kui olete naa, ja vastupidi ...

Minu horoskoop

Ma oskan kah teile sutsu ennustada. Eriti jahimeestele, kes säherduse hullult paksu lumega seajahti minna plaanivad.

Tuginen siin tuttava seaküti jutule. Asi nimelt selles, et kui juhtub tulema kale talveilm, siis sa ikka üle tunnikese seal metsas, kubemeni lumes, siga ei passi - külmad kringliks.

Tavalise talvekraadistiku puhul pead ehk tundi kolm vastu, enne kui jahtuv mõistus sulle kodutee kätte juhatab.

Kulgeb aga jaht sedasi, et satud metsanotsuga silmitsi, siis hoia piip ja prillid - eriti kesikueas kult või ka emis võib sulle sahana rindu sõita, ja siis on lood vennaarmust kaugel.

Kat­su siis veel mis­keid tiigrihüppeid teha, ihu kange ja kepsud tudisemas.

Aga muidu liht­surelikele söandan soovitada, et aeg-ajalt võiks ju toredat talve nautida.

Eriti tööst vabal ajal - kui tööd olema juhtub. Ja muidu kah - hea pärast jälle oma urgu pugeda, tassike teed rüübata, hetkeks soojaarved või küttepuuvarud unustada.

Tunda end kui valgejänes lumevarjus. Ihu soe, põsk veel talist õhetamas - elu kui hernes.

Sedasi siis.

Ahjaa, peaaegu oleks meelest läinud: kui teil kapis või keldris kummikud kulunud või pole neid üldse, hakake juba praegu tasapisi raha koguma, sest kevadel läheb neid väegade väga tarvis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles