/nginx/o/2010/01/24/301193t1h5292.jpg)
Kadrinas on avara päevakeskuse remont lõppenud ja eeldatavasti märtsis kolivad sinna praegu lasteaiahoones koos käivad eakad.
Uutes tingimustes jagub ruumi tegutsemiseks ka noortele.
Kadrina vallavalitsuse suures hoones, kus ühes tiivas töötavad vallaametnikud ning teises osas tegutseb spordikeskus, on maja keskosa aastaid seisnud tühjana.
Tegemist on ligi 600 ruutmeetri jõude seisnud pinnaga, kus omal ajal on olnud nii söökla, klubi, baar, pood kui noortekeskus.
Remont valmis
Tänaseks päevaks on laokil seisnud ruumid remonditud. Uus mööbel on veel osaliselt lahti pakkimata ja üht-teist ka saabumata.
Kadrina vallavanem Aivar Lankei ütles, et ehituspakkumisi oli objektile tosin. "Ja pakkumiste hinnavahe oli 50 protsenti," täpsustas ta.
Lõpuks võitis hanke Paide KEK-i Ehitus, kes alustas töödega 1. augustil 2009. Tähtaegade graafikus püsimise ja ehituse kvaliteediga on Lankei rahul.
Päevakeskus on eelkõige mõeldud eakatele, kes on koondunud MTÜsse Kadrina päevakeskus. Seni on kokku saadud Kadrina lasteaia ruumides, eeldatavasti märtsis kolitakse vallavanema sõnul aga tunduvalt avaramale pinnale ning vabanevatesse ruumidesse tuleb lasteaia loometuba.
Et eakad käivad koos kolmel päeval nädalas, on praeguste plaanide kohaselt kaks päeva mõeldud noortekeskuse tegevusteks. Hetkel Kadrinas noortekeskust ei ole, kuid vallavanema sõnul leitakse lähiajal päevakeskusele juhataja, kelle ülesandeks jääb ka noorte vaba aja sisustamine.
Päevakeskuses on avar tegevustetuba, suur köök, arvutiruum, piljardituba, massaaži- ja duširuum, vannituba, pesupesemisruum, eraldi invatualett, kus ei puudu ka signaalnupp. Võimalus on teha veel juuksuriruum eakate tarvis.
Päevakeskuse ehitus läks koos sisustusega maksma 5,5 miljonit krooni, millest ehitusraha oli 4,4 miljonit. Valla osalus oli 15% ehk ligi miljon krooni, ülejäänud rahastus tuli Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.
Vallale läheb keskuse ülalpidamine Lankei hinnangul aastas maksma umbes 350 000 krooni.
Kodune tunne
Kadrina päevakeskuse eestvedaja Ilmar Merisalu teab, et eakad on väga rahul praeguste ruumidega, kuid ollakse valmis ka kolima.
"Uues keskuses on hea köök, kuhu võiksid tulla pensionieelikud ja nooremad inimesed. Sinna on palju raha pandud ja seda peaks ratsionaalselt kasutama.
Tegime ka oma põhikirja märkuse, et anname need ruumid kasutada kooliõpilastele klubiliseks tegevuseks, mitte nagu avatud noortekeskus, kus igaüks võib sisse-välja käia, aga et tekiks samasugune grupp nagu meil siin - me tunneme end väga koduselt. Tahaks, et noored saaksid tulla sinna sama tundega," rääks Merisalu.
Kümme aastat eakate päevakeskuses koos käinuid on umbes kolmkümmend, iga päev on korraga kohal vähemalt kümmekond inimest, kellest kõige vanem on 88aastane.
Lisaks lehelugemisele, kohvijoomisele ja koroonamängule on võimalus pesu pesta ja duši all käia.
Kokku saadakse kolmel päeval nädalas.
"Sellest piisab täiesti, mõni päev jääb siis ka endale. Aga käime regulaarselt koos, isegi suvel," lausus Merisalu. "Põhiline, mis haarab, on ikka ühislaulmine. Aga on veel võimlemist, seeniortantsu ja varem on kootud ja tehtud siidi- ja portselanimaali."