/nginx/o/2010/01/22/300496t1hdb1e.jpg)
Bioenergeetika on perspektiivikas valdkond, kus viimastel aastatel on alustanud tegevust mitu firmat, nende hulga Lehtse Masinaühistu, kes toodab hakkepuitu, teoksil on kahe konteinerkatlamaja ehitus ja praegu tehakse tasuvusuuringuid pelletitehase rajamiseks.
Lehtse Masinaühistu asutasid viis põllunduse ja metsandusega tegelevat Lääne-Virumaa ettevõtjat - Ermo Sepp, Mart Lees, Aivar Juhkov, Erik Alles ja Kalle Sommer.
Firma üks osanikest Kalle Sommer meenutas, et alustas juba kolm aastat tagasi lahenduse otsimist, kuidas muuta talle kuuluva Jäneda külalistemaja kütmine odavamaks.
"Esialgu plaanisin Soome päritolu hakkepuidul töötava katlamaja paigaldamist, mingil ajal tuli jutuks hakmetega kütmine. Sepa talu peremehe Ermo Sepaga vesteldes selgus, et ka tema on sama küsimusega tegelenud," rääkis Sommer.
Ermo Sepp oli leidnud Saksamaal messil käies eripärase lahendusega katla, millel on minimaliseeritud hooldustööd ja suitsutorud puhastuvad automaatselt.
"Kindlustunnet nende katelde töökindluse suhtes lisab seegi, et need on kasutuses Venemaal ja Valgevenes.
Katlaid toodetakse 15 KW kuni 3 MGW, mis sobivad nii eramutele kui suurtele asulatele ja linnadele. Sama tehas toodab ka puiduhakkureid, üle aasta tagasi soetasime traktorihaakes töötava hakkuri ja alustasime hakkepuidu tootmist," rääkis Sommer.
Hakkepuidu tarvis on firma hankinud toorainet eelkõige ühistu liikmete oma metsadest ja põlluservadest.
"Teeme koostööd teiste metsaomanikega, sealhulgas metsaühistutega. Meie partneriteks on ka metsa ülestöötavad firmad, kellelt ostame raiejäätmeid. Parema koostöö loomiseks pakume metsaomanikele ja metsafirmadele metsa väljaveoteenust MTZ ja suure tootlikkusega Ponsse Buffalo metsaväljaveo traktoritega," rääkis Sommer.
Kliente jagub
Hakmeid tarnib firma lähedal asuvatele Kadrina ja Paide katlamajale. "Kõige suurem lepingupartner on Väo elektrijaam, sealt toome ka puidutuha ära, mida kasutame põldude väetamiseks," selgitas Sommer.
Hetkel on firmal hakke tootmisvõimsus 5000 m3 kuus, otsitakse võimalusi hakkimisvõime suurendamiseks.
Lehtse Masinaühistul on kavas lisaks hakmete tegemisele alustada ka sooja tootmist hakkepuidul töötavates Heizomati statsionaarsetes konteinerkatlamajades.
Praegu on teoksil kahe konteinerkatlamaja rajamine. Nendest üks hakkab soojust andma Jäneda asulale ja teine kerkib Ermo Sepa farmikompleksi juurde.
"Heizomati katelde ja hakmete sisselaadimisseadmeid on võimalik paigaldada ka konteineritesse, mis ei nõua investeeringuid katlamajahoone rajamiseks.
Konteinerkatlamaja sobib tootmishoone või 18-korterilise maja kütmiseks," kommenteeris Sommer. Näiteks 500 KW võimsusega konteinerkatlamaja suudab soojaga varustada kolme 18 korteriga elamut ja maksab koos paigaldamisega miljon krooni.
Bioenergeetikal tulevikku
Sommer nentis, et Eesti on astunud rohelise energia kasutuselevõtmisel pika sammu, samas on veel palju arenguruumi. "Näiteks Saksamaal toetatakse eramu õlikatla väljavahetamist hakkepuiduga töötava katla vastu, Eestis sellist toetust ei ole," tõi ta võrdluseks.
Kalle Sommeri arvates on tervitatav hakkepuidu kasutamine Narva elektrijaamades. "Kuid arusaamatuks jääb, miks ei ehitata hakkepuidu vastuvõtuks seadmeid ümber nii, et oleks võimalik kasutada madalama kvaliteediga hakmeid, mis on valmistatud näiteks raiejäätmetest ja kändudest," arutles ta.
Lehtse Masinaühistul on ambitsioonikas plaan rajada pelletitehas tootmisvõimsusega 25 000-100 000 tonni aastas. Praegu tehakse tasuvusuuringuid.
Tooraine puudust ja suurt hinnatõusu Kalle Sommer ei pelga, sest hakmete tegemiseks sobivat materjali leidub Eesti metsades rohkesti.
MTÜ Minu Mets konsulent Tarmo Läll rääkis, et Lehtse Masinaühistu teeb tihedat koostööd Eesti Erametsaliiduga, kus hangitakse hakkepuidu jaoks toorainet.
"Oleme nõustanud firmat hakkepuidu valmistamisel ja tooraine varumisel ja meie koostöö on olnud tulemuslik," kinnitas Läll.
"Bioenergeetika projektide investoriks on masinaühistu ja selle liikmed, samas kasutame võimaluste piires keskkonnainvesteeringute keskuse ja põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti toetusi," selgitas Kalle Sommer.
Tamsalu kogemused
Tamsalu valla soojatootjal Kalor ASil on biokütuse kasutamisel tänaseks juba pikaajalised kogemused, sest hakkepuidu kasutamisele mindi üle 2001. aastal. Siis tehti katlamajasse 12 miljoni krooni suurune investeering. 2006. aasta sügisel paigaldati Kalori katlamajja veel ka Taani firmas Overdahl valmistatud 850 kW katel, milles saab kütusena kasutada põhupalle, tükkturvast ja puitu.
Erineva biokütuse edukas kasutamine Overdahli katlas sõltub sellest, kui hästi saadakse mehhaniseerida kütte laadimine katlasse.
Soojatootja Kalor juhataja Neeme Malva hinnangul on biokütuse kasutamisel globaalses mastaabis eeliseks õhusaaste vähendamine ja seega väiksemad õhusaastetasud.
"Sooja hind on keskmiselt madalam, kui on gaasi või õliga küttes, ega sõltu nende hüppelistest hinnatõusudest," kommenteeris Malva.
Positiivseks pidas ta, et puidutööstused saavad lahti jäätmetest, metsad risust puhtaks ja inimestele annab biokütuse varumine tööd.
Kuid seniste kogemuste põhjal on Neeme Malval põhjust ka kriitiline olla.
"Biokütusel töötavad katelseadmed nõuavad suuremaid remondikulusid, sest palju on kuluvaid osi. Töökindluski on väiksem, sest sagedased on ummistused ja avariid. Biokütusel töötavad katlad vajavad rohkem personali ja suurem on elektrikulu," põhjendas Malva.
Kalor ASil on biokütuse osakaal soojatootmisel 95%. "Kütusena kasutame hakkepuitu, puukoort, purustatud puidujäätmeid, saepuru ja põhku," loetles Malva. Samas nentis ta, et puidujäätmete hind on kümne aasta jooksul tõusnud pea kümnekordseks.
"Suurem hinnatõus oli kaks aastat tagasi, samal ajal tõusid tunduvalt gaasi ja õlikütuste hinnad. Lisaksin veel ühe biokütustel töötava katla olulise puuduse - investeering on kallis," selgitas Malva.
Tamsalus maksab soojus koos käibemaksuga 931 krooni MWh.