Küttemüüjate puuvarud lõppevad peagi

Hulk küttepuid müüakse Eestist välja, siin aga neid soovijatele piisavalt ei jätku. Foto: Peeter Kümmel

Ootamatult käre talv on pannud paljud inimesed tõdema, et ahjupuud on otsas ja kuiva kütte leidmine praegu üpris vaevanõudev ettevõtmine.

Rakvere küttelaos Narva tänaval oli neljapäeva hommikupoolikul pakkuda vaid küttegraanuleid ja mõni kott kaminapuid ja klotse.

Küttelao omaniku OÜ Algaveod tegevdirektor Alo Murel ütles, et mis sisse tuleb, see kohe ka haaratakse. "Inimestel on varud otsas ja meie varustajad ei jõua nii palju toota, kui nõutakse," lisas ta.

Küttepuud kuivatisse
Väga nõutud on Alo Mureli sõnul brikett. "Turbabriketti toodab praegu ainult üks tehas, teine seisab, ja järjekorrad on väga pikad," kõneles ta.

Nii puit- kui turbabriketi hinnad on aga kerkimas kolme aasta tagustele tipphindadele.

Inimesi vooris neljapäeval küttelao vahet lakkamatult, pidevalt helises ka Mureli telefon. "Telefonile ei jõua üldse vastata, selleks peaks eraldi inimese palkama," nentis küttelao juht.

Marko Vahesalu osaühingust Uhtna Puit ütles, et neil jätkub kuiva küttepuud järgmise nädala alguseni. "Mida päev edasi, seda rohkem kõnesid tuleb, sest inimestel hakkab talveks varutud küte otsa saama," rääkis Vahesalu.

Uhtna Puit otsib praegu võimalust märgade küttepuude kuivatamiseks kuivatis. See aga lisaks küttepuude hinnale umbes viiendiku.

Vahesalu hinnangul olukord veel päris katastroofiline pole. "Aga kui veebruar sama külm tuleb, võib asi küll hullumajaks minna," ennustas ta.

Kümmekond aastat küttepuude müügiga tegelenud ekssuusataja Pavo Raudsepp kinnitas, et ka tema telefon heliseb kogu aeg.

"Nii suurt kuiva puu küsimist nagu tänavu, pole ühelgi varasemal aastal olnud," lausus Raudsepp.
Mehe kinnitusel ei ole küttepuude hind praegu veel oluliselt tõusnud.

"Kui Narva elektrijaamad hakkasid puiduga kütma, tõusis kolmemeetrise puu hind päevaga veerandi jagu, mina olen sügisega võrreldes kümme protsenti otsa pannud," selgitas ta.

Küll ennustas Raudsepp, et mida kevade poole, seda kallimaks võivad toasooja andvad halud muutuda.
Alo Murel tõi sarnaselt Raudsepale esile Narva elektrijaamade osa ahjukütuse kallinemises ja selle nappuses. "Päris palju korralikku kaminapuud läheb ka Norrasse, kus on samuti väga külm ja nõudlus suur," ütles Murel.

Poliitikud tahavad muutusi
Rakvere Metsaühistu juhatuse esimees Lauri Salumäe kommenteeris, et küttepuud on müüdud välismaale kogu aeg.

"Kunda sadamast läheb küttepuu ja küttehakegi igal aastal laevadega üle mere. Kaminapuude müük Skandinaaviasse on ka kogu aeg toiminud," rääkis Lauri Salumäe.

Välismaale väljavedu ta küttepuude hinnatõusu kõige olulisemaks põhjuseks ei pea. Tema arvates on hindade kerkimist mõjutanud puidu kasutuselevõtt küttematerjalina Narva ja Väo elektrijaamades.

"Küttepuidu hind on kerkinud enim just Ida-Virumaal ja Harjumaal, Väo ja Narva elektrijaamade lähiümbruses," märkis Salumäe.

Küttepuude põletamine elektrijaamades võib aga oluliselt väheneda, sest poliitikute peades tiirleb mõte seadusmuudatusest, mille kohaselt saaks taastuvenergiatoetust - selle pärast praegu elektrijaamu osaliselt puudega köetaksegi -, vaid juhul, kui koos elektrienergiaga toodetakse ka sooja.

Sellisel juhul saaks Eesti Energia Narvas puitu küttena kasutada kahe elektrijaama peale kokku vaid ühes katlas.