Käredad talveilmad, majandusraskused ja Eesti riigi energeetikapoliitika on viinud selleni, et paljudel inimestel, kel on talvised küttepuude varud lõppenud või lõppemas, ei pruugi nende juurdeostmine sugugi lihtne olla.
Juhtkiri: Puudest elektrit või ahjusooja?
23. jaanuar 2010, 09:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi elukogenud inimesed on tavaliselt varunud oma riitadesse paari aasta küttepuud, põhimõttel, et mida kauem nad kuivavad, seda rohkem soojust annavad, on enamikul siiski vaid sügisest-kevadeni varud kuuri all.
Kel kogu kütteperioodi puude hinda korraga pole välja käia, on harjunud puid jupikaupa ostma, mis tuleb kokkuvõttes kallim, aga mis teha.
Paljud on arvestanud sellega, et kuiva küttepuud on aasta ringi vabalt saada, kuid tänavu see paraku nii ei ole.
Ühelt poolt on kuivade küttepuude nappus tingitud külmast talvest, teisalt aga riigi tasemel tehtud otsustest.
Nimelt otsustati toetada elektrijaamu miljonite kroonidega, et need põlevkivi kõrval oma kateldes ka puitu põletaksid.
Paraku maksis seesugune otsus kurjalt kätte.
Puud, mis võiksid leida tee inimeste koduahjudesse, rändavad elektrijaamade hiigelkateldesse ja maksumaksjad maksavad selle kahekordselt kinni.
Esmalt taastuvenergia tasu näol elektrienergia hinnas ja seejärel kallinenud küttepuude kaudu.
Külm muudab inimese tavaliselt uimaseks, kuid sedapuhku on külm poliitikud mõtlema pannud. On tõenäoline, et vastu võetud rumalavõitu otsus muudetakse nii, et toetust saavad ainult need katlad, mis toodavad samaaegselt nii elektrit kui ka soojust.
Täpsemalt tuleks öelda katel, sest selliseid on vaid üks, mis toodab elektrienergiat ja ühtlasi soojust Narva linna jaoks.
Kui selline otsus ka tuleb, on see kahtlemata leevendus ahiküttega majade elanikele ja väiksematele katlamajadele, mis puuküttel töötavad, kuid tänavuseks talveks on rong juba läinud.