Arknal talvituv toonekurg võitleb käreda külmaga

Linda Särev toidab toonekurge iga päev. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Arknal talvitub valge-toonekurg, kes krõbekülmadest ilmadest hoolimata ajab päeval omi asju, istub korstna otsas ja kõnnib jääl, kuid hommikul on ta alati kohal ühe maja hoovis, kust süüa saab.

Arknal elab valge-toonekurg, kes pole aastaid Aafrikasse lennanud, vaid ikka Eestisse talvituma jäänud.

Linnu ninaesise eest hoolitseb 84aastane Linda Särev, kes ütles, et kurg on Arknal paigal juba seitsmendat talve. Kuna toonekurg, kes talvitub Eestis haruharva, praegu looduslikku toitu kätte ei saa, aitab naine tal talve üle elada.

Igal hommikul kella poole kümne paiku tuleb lind maja juurde, kus asub ka külakeskus. Naine annab talle süüa silku, mille kurg ahnelt alla kugistab. Toonekurel on isegi nimi - Tilda. Vahel lendab ta posti otsast kohale hüüdmise peale, vahel ootab hommikul õuel.

Natuke mures

"Olen kas või ise näljas, aga lind peab oma kala kätte saama," kinnitas Särev. Vahel aitavad kurele lihatoitu osta ka teised Arkna inimesed.

Linda Särev arvas, et külm linnule väga liiga ei tee, küll aga toidupuudus. Ta on tähele pannud, et kui ilmad on pakaselised, siis on toonekurg tavalisest näljasem. Ka on naise sõnul ühel aastal juhtunud, et valge-toonekurg on pakasega oma jalad ära külmetanud ja longanud, kuid siiski tervenenud.

Esimestel aastatel, kui lind talvituma kippus jääma, helistas Linda Särev mitmesse varjupaika, sest oli mures, kas kurg ikka talvele vastu peab. "Aga teda ei tahtnud keegi. Öeldi veel, et olete ise süüdi, et olete söötma hakanud," rääkis ta. Hoolitsev naine on aga kindel, et teisiti poleks kurg vastu pidanud.

Kord on toonekurge siiski ka püüdmas käidud, kuid ta ei andnud end kätte. Lind hakkab toitu küsimas käima igal aastal siis, kui sügis on käes, ja silku tuleb talle pakkuda aprillini.

Suveperioodil elab toonekurg normaalset pereelu: talle tuleb Aafrikast kaasa ning koos kasvatatakse üles lapsed. "Vahel on pesas kolm-neli poega, mullu oli ainult üks," teadis Linda Särev. Sügiseti lendavad teised kured ära ning Tilda jääb üksinda maha.

Esimest korda kirjutas Virumaa Teataja Arknal talvituvast kurest 2003. aastal, siis tegid sellest juttu ka teised lehed. Siis oli samuti külm talv, oli päevi, mil termomeeter näitas 32 pügalat alla nulli.

Toona panid linnuteadlased, seda enam külaelanikud, imeks, et täiesti terve toonekurg sügisel Arknale jäi ning talve looduslikes tingimustes üle elas. Viimane taoline juhtum oli registreeritud kolm aastakümmet varem.

Jalad külmetavad

Loodusmees Peeter Hussar arvas, et kui linnul on kõht täis, siis tõenäoliselt elab ta küll talve edukalt üle, kuid krõbekülmad ilmad võivad kahjustada tema jalgu, sest verevarustus on häiritud.

"Viis kraadi külma ilmselt ei tee midagi, aga paarkümmend kraadi võib olla liiga ekstreemne," leidis ta. Ja ütles, et kui oleks tema otsustada, siis mõistlik oleks lind kinni püüda, tema tervislik seisund üle vaadata ning kontrollida, kas ta on piisavas toitumuses.

Nigula metsloomade taastuskeskuse perenaine Kaja Kübar ütles, et kui linnul on kõht täis, ta on terve ning pole näha, et ta oleks oluliselt kaalus kaotanud, siis otsest ohtu krõbedad külmad ei kujuta ning turvakodusse teda viia pole vaja.

"Ka varasematel talvedel on olnud väga külmi ilmu," ütles Kübar, lisades, et pealegi on Arknal tegemist lendava toonekurega, kelle püüdmine on peaaegu võimatu.

• Igal sügisel jääb Eestisse toonekurgi, sest vigastuste ja haiguste tõttu ei ole nad võimelised lõunasse lendama.
• Sellised linnud tavaliselt surevad ruttu ja üksnes harva elab mõni neist kusagil siseruumides peetuna kevadeni.
• Üliharvadel juhtudel võib valge-toonekurg talve ka Eestis üle elada. 1972. aasta sügisel jäi üks toonekurg talvituma Võru Kubijale, kus lind elas kogu talve allikatel, kuhu inimesed talle lisatoitu viisid.
• Valge-toonekured jõuavad talvitusaladelt tagasi aprillis. Toonekured on väga pesapaigatruud ja nad saabuvad enamasti tagasi oma vanale pesapaigale.