Tiina Saar: Internet on abiks töö saamisel

Tiina Saar. Foto: Erakogu

Eesti valmistub tibusammu­dega video-CVde, -intervjuude ja -töökuulutuste ajastuks. Esimest rühma noori juba koolitatakse selleks, nii et kevadeks on katsetused ka avalikkuse ette jõudnud.

Twitteris säutsutakse muude tea­dete sekka vihjeid tööotsingutest ja sotsiaalvõrgustikes püütakse oma mainet võimalike koos­tööpakkumiste tarvis atraktiivsena hoida.

Äkki aitab ettevõtte fänniks olemine Facebookis ühel päeval sinna tööle saada, mõtleb nii mõ­nigi.

Siiski pole tegu teab mis in­no­vatsiooniga, vaid pigem järele­lohisemisega USA-le, kus näi­teks mastaapne suhtlusvõrgus­tik LinkedIn on number üks kanal tööle saamisel.

Sensatsiooni­li­ne oli ka Austraalia saarevahi konkurss eelmisel aastal, kuhu lae­kus 34 000 video-CVd üle maa­ilma. "Maailma parima töökoha heitlusest" pasundasid mee­diakanalid kõikidel kontinen­tidel.

Paljudel edumeelsetel ettevõtetel on Youtube'is oma kanal, kus ennast tööandjana reklaamida ja uusi tegijaid ligi meelitada videotega firma pidudest, kontorist ja töötajate tegemistest, blogist ja sotsiaalvõrgustikest rääkimata.

Mis on meil, enda arvates edumeelsel e-riigil, vastu panna, ja kas see, kui sind pole internetis, tähendab seda, et sind pole tööandja jaoks olemas? See on kahe otsaga asi.

Osa vald­kon­di on kiiremini arenenud ja ei kujutaks küll praegu ette turundusjuhti, kel­le kohta inter­ne­ti­ava­rustest mär­kigi ei leia.

Samas võib üks laste ilu­võim­lemise tree­ner tööd saa­da, il­ma et end e-maa­ilma väljanäitusele peaks seadma. Tema pro­fessionaalsu­sest kõnelevad laste naerused suud ja sõna levib rahulolevate lastevanemate kaudu. Tegijat tuntakse tegudest.

Tõsi on aga see, et uute klientide leidmisel, mis ju lõppeks leiva lauale toob, on internetipõhised sotsiaalvõrgustikud oma soodsa hinna ja suure leviku tõttu asendamatud. Nii et kui mitte täna selle peale mõelda, siis homme kindlasti.

Oskamatus toob kahju

Teised teemad, mis internetiseerituse ja innovatsiooniga kaasas käivad, puudutavad teadmisi ja oskusi. Kõik algab sellest, et igasugu infot netti üles riputada enda kohta ei tasu.

Kui just ei taha, et mõni sapine kommentaar või kaheti mõistetav foto võib saada takistuseks töökoha saamisel.

Tööandjad kasutavad goog­le.com-i taustauuringu tegemisel väga palju. Oskused on oluli­sed ka selleks, et ennast tööandjatele nähtavaks teha, olgu siis per­sonalivahendusfirmade kodu­lehel või suhtlusvõrgustikes.

Enda kui hea tegija maine kujunda­misse tuleb suhtuda tõsiselt. Väga internetilembese tööotsija pu­hul võib tööandjal tekkida kü­simus: kas tal kõige selle kõrval jääb ka tööks aega? Twitteri, Or­kuti, Facebooki, LinkedIni pidamine ja messind­žeris suhtlemine võtab kokku väga palju aega.

Nii ongi tööintervjuudesse lisandunud tänapäeval küsimus: kui kaua veedad ae­ga Face­bookis? Ja ega internetis istumine tule­va­se töötaja tervisele ka hästi mõ­ju.

Nii et mõõ­dukas suhtlemine ja säutsud na­gu "olen met­sa­jook­sul" on kor­dades pa­rem tööandja pil­gu läbi kui vir­tuaalfarmide ja maffiasõdade pidamine netis.

Valmis tasuks olla ka selleks, et värbami­sel kasutavad töö­andjad üha rohkem interaktiivseid meetodeid.

Ühel päeval palutaksegi ehk saata hoopis videona motivatsioonikiri, sest video räägib rohkem kui 1000 pilti ning hoiab tööandja jaoks oluliselt aega kokku.

Siin kehtib sama reegel, mis muude kandideerimisdokumentide puhul: üheksa korda mõõda ja üks kord lõika, ning kui ei oska, küsi abi. Kindlasti ei tasu esimest amatöörkatsetust kohe teele saata, vaid vaeva tuleks näha nii kaua, kui videoklipp on tõesti lühike, lööv ja informatiivne.

Loodetavasti on meil peagi kõigi nende vajalike oskuste treening ka koolide õppekavas. Praeguse keskhariduse saanute hulgas on kahjuks väga palju neid, kes ei oska CVd kirjavigadeta kirjutada, rääkimata stiilitunnetusest ja kujundusoskusest. Ja kui CV on korratu, siis tekib tööandjal alati küsimus, kui korrektne see inimene muudes asjades on.

Tööandjad teiselt planeedilt

Kui tööotsijad peavad üha rohkem pingutama, et end nähtavaks teha, kas poleks siis õige, et ka ettevõtted seda teeksid?

Nõustun, kuid praktikatena on meil ette näidata vaid mõni silmapaistev lahendus, näiteks videotöökuulutuste näol, ja needki loovagentuuride portfellist.

Mainekujundus tööandjana ei ole veel paljude ettevõtete jaoks prioriteet, liiati kui kandidaate on jalaga segada.

Kui aga kuulata internetiturunduse gurusid, siis juhul, kui oled ettevõttena laisk oma sihtgrupi hulgas end turundama nii tööandja kui väärtuse loojana, tähendab see seda, et jääd ilma nii klientidest kui ka säravatest töötajatest ja sured ajapikku üldse välja.

Võidujooks käib tänasel päeval tarbija tähelepanu pärast. Kes suudab luua paremaid suhteid, minna hinge ja eristuda, on võitnud. Seda ka töö­turul.

Soovitan kõigil ikkagi uurida tööandja mainet enne, kui tööle asuda, ka siis, kui häda juba käes ja king pigistab. Kipub olema nii, et iga ebaõnnestunud töö­suhe CVs kahandab töötaja konkurentsivõimet tööturul päris palju.

Kui kehva mainega töö­andja siis töötaja tänavale tõstab, on juba keerulisem leida toredat tööandjat, kelle rinna najale nutma minna.