Lumerohkus sepistas Viru maratoni osalejate rekordi

Mõedaku spordibaasi viis aastat tüürinud Anu Kilki on järjekordse Viru maratoni ootel. Rägavere vald aga otsib baasile uut sama agarat juhatajat, sest Anu Kilki on otsustanud sellest ametist lahkuda. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Mõedaku spordibaasi juhataja Anu Kilki rõõmustab, et tema tööpäevi täitev missioon inimesed liikuma saada, on tänavusel talvel vilja kandnud: suusarajad kubisevad särasilmsetest liuglejatest.

Tänavune lumerohke talv on Eesti elanikest suusahullud teinud, Mõedaku baasiski keeb küllap enneolematult vilgas suusaelu?

Podiseb jah iga päev, rahvast on rohkem kui kunagi varem. Üle hulga aja on palju lund ning kõik, kes kunagi vähegi suusatanud, on kusagile kuurinurka vedelema jäänud vanad suusad üles otsinud ja suusatama tulnud. Mõni on tunnistanud, et pole vahepeal 30 aastat suuski alla saanud.

Milliseid vanas stiilis suuski olete näinud rajal?

Ise olen sõitmas käinud Estonia Racingutega - puusuuskadega. Minu meelest ei ole võrratumat suuska kui vana hea puusuusk. Aga teistel olen näinud all näiteks kunagi väga populaarseid Visu suuski, mis samuti vana hea suusaklassika.

Peal nn kuke-sidemed?

Jaa, on neidki. Me anname oma laenutusestki kasutada kukkedega suusapaare. Pole mingit vahet, missugune suusk sul on, kui tahad tänavust ilusat talve suuskadel liueldes nautida. See on väga tore, et inimesed liiguvad.

Millal lumi Mõedakul maha tuli?

Detsembris, kõige suurem lumi tuli aga 2. jaanuaril, olen oma kalendrisse kirjutanud suurte tähtedega: lumeuputus.

Ja kohe olid suusahuvilised platsis?

Muidugi. Ja kui nüüd on näha, et lumi on maas ja jääb kauemaks püsima, hakkavad inimesed üha rohkem mõtlema, et vaja oma suusad üles otsida ja rajale minna.

Kui lund on nädala või ühe kuu talve jooksul, siis inimene ei viitsi jahmerdama hakata. Kui aga on korralik Eestimaa talv nagu tänavu, siis on asi teine, suusatatakse hoolega, sest suusatamine on põhjamaalasele sobiv ala.
Samas on kurb, et mõni laps kasvab suureks, aga pole suuski näinudki.

Meil oli siin üks perekond Tallinnast koolivaheajal puhkamas. Selle pere lapsed - 13-14aastased - polnud elus kordagi suuski alla pannud.

Ilmselt ei ole Tallinnas mõnes koolis võimalik suusatunde pidadagi, sellest on kahju. Ja kui need pealinna lapsed siis lõpuks aru said, kuidas suusad alla käivad, kuidas need alguses liikumist takistavad, ja kui nad sellest üle said ja siin juba kolm tundi järjest heinamaa peal suusatamist harjutasid, siis pani see mind mõtlema, et kõik lapsed peaksid talvel rohkem suuskadele saama. Need võimalused tuleks neile leida. Selleks on tänavune talv ideaalne.

Viru maratoni saate tänavu üle pika ajal õigel ajal teele saata.

Minu viie tööaasta kestel läheb tõepoolest esimest korda vist nii, et avame oma Viru maratoniga nii nagu aastaid on planeeritud, Estoloppeti sarja. Varem on lumepuudus plaanid uppi löönud, on tulnud maratoni edasi lükata ja närveldada.

Ka osalejate arv on tänavu laes - üle 1200, mis on minu tööaja raudne rekord. 1980. aastatel olevat olnud siin 1400 suusatajat stardis. Piiriks on 1500, rohkem pole rinnanumbreid ega toitu varutud.

Need, kes maratonile tulevad, võtku kaasa rõõmus meel ja varugu aega. Mõedaku on väike, aga kui üksteisega arvestame, siis mahume siia kenasti ära.