Rakvere volikogu langetas halva otsuse

Prügivedu. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Rakvere linnavolikogu vandus kolmapäeval lõpuks alla riigi survele ja kehtestas korraldatud jäätmeveo tingimused. Volikogu esimees Mihkel Juhkami nimetas otsust väga halvaks.

Rakvere linnavolikogu on üritanud aastaid lükata edasi korraldatud jäätmeveo organiseerimist linnas, kuid kolmapäeval alistuti lõpuks riigi väljapressimisele ja kehtestati korraldatud jäätmeveo tingimused.

Riigihange jäätmete vedaja leidmiseks kuulutatakse välja lähinädalatel.

Riiklik väljapressimine

Rakvere linnapea Rannar Vassiljev ütles, et riik on keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu asunud Rakverelt korraldatud jäätmeveo organiseerimist sisuliselt välja pressima.

"Omavalitsuste plaanitava jäätmekeskuse rahastamiseks esitati nõue, et kõik omavalitsused peavad olema liitunud korraldatud jäätmeveoga," lausus linnapea.

Mäletatavasti lahkus Rakvere linn ajutiselt mittetulundusühingust Lääne-Viru Jäätmekeskus, et mitte takistada rahastamistaotluse sisseandmist.

"Ilma Rakvere osaluseta paraku jäätmekeskusele raha loota pole ja nii olime sundseisus," kõneles Vassiljev.

Kuigi korraldatud jäätmeveo sisseviimine tähendab linlaste jaoks ilmselt soodsamaid prügiveo hindu, leidis linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami, et tegemist pole sugugi hea asjaga.

"Ma arvan jätkuvalt, et see on halb otsus, aga see on meile peale surutud," kinnitas ta.

Juhkami ütles, et praegu te­gutseb Rakvere linnas neli jäätmeveofirmat, pärast konkursi korraldamist jääb järele vaid üks.

"Muu hulgas tähendab see ka töökohtade kadumist," märkis volikogu esimees.

Väikesed vedajad riigihankel paraku osaleda ei saa, sest prügiveo mahud on väga suured. "Kogu Rakvere linn on üks prügiveopiirkond," rääkis Ran­nar Vassiljev.

Linnapea sõnul oli kõne all ka linna jagamine kaheks piirkonnaks, kuid see mõte jäeti kõrvale.

"On selge, et suurtest korrusmajadest on prügivedu odavam kui väikestest eramutest, aga kuidas sa seletad inimesele, et tema peab prügiveo eest rohkem maksma kui kõrvaltänavas täpselt samasuguses majas elav samasugune inimene," tõi ta näite põhilisest jagamisega seotud probleemist.

Hind esialgu langeb

Korraldatud jäätmevedu peaks vähemalt esialgu tähendama prügiveo hinna märgatavat langust, sest riigihanke tingimustes on ette nähtud piirhinnad.

Nii võib kõige väiksema ehk kuni viiekilose prügikoti vedamise eest küsida maksimaalselt 40 krooni, kõige suurema ehk 4,5kuupmeetrise konteineri tühjendamise eest aga kuni 200 krooni.

"Loodetavasti jääb pakkumine piirhindadest veelgi allapoole," sõnas Rannar Vassiljev.

Hankeleping sõlmitakse vedajaga kolmeks aastaks, praegu käib hankedokumentide põhjalik läbivaatamine.

"Meie eelis on, et saame õppida teiste linnade tehtud vigadest," ütles linnapea ja lisas, et põhiline eesmärk on kõik võimalikult täpselt reguleerida, vältimaks võimalikke vaidlusi vedajaga tulevikus.

Vassiljev kinnitas, et hankedokumentidesse kirjutatakse kindlasti sisse, et kui prügifirmad hakkavad prügi kütuseks käitlema ja seda müüma, siis peab sedakaudu saadav tulu kajastuma ka prügi tootja jaoks ehk prügiveo hind peab langema.

Mihkel Juhkami sõnul näitavad teiste linnade kogemused aga, et esmasele hinnalangusele järgneb prügifirmade meeletu surve hinnatõusuks.

• Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt.
• Korraldatud jäätmeveoga tuleb tegelda alates 2005. aasta 1. jaanuarist.