Mahemesi meeldib ostjale üha rohkem

Taali mesila mahemesi Roelast.

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Perekond Taali mahemesila Roelas pakendab mett ökomärgiga purkidesse, järjekordse koguse on neilt tellinud kingitusteks põllumajandusministeerium. Mahetoodang on muutunud nõutavaks kaubaks.

Valitsusasutused on mesinik Tõnis Taali sõnul neilt tellinud ökomärgiga mett külalistele kinkimiseks juba mitu aastat. Põllumajandusministeeriumi avalike suhete spetsialisti Karina Loi sõnul on nad varunud suveniirideks ka teisi Eestimaalt pärit ökotooteid, näiteks ravimteesid.

Taalide mesila on peremesila. Aastal 1970 sai Tõnis Taali isa Heino juhuslikult kahe mesilaspere omanikuks, kaks aastat hiljem võttis ta vastu sada peret ja mesiniku koha Rakvere metsamajandis. Nii see algas ja praegu toimetab ema-isa kõrval mesilas juba kolmas põlv - Aita ja Ott.

Esimene mahemesila

Taali Mesila OÜ tegutseb mahemesilana 2001. aastast. "Tavaline mesilaste pidamine ja mee tootmine hakkas muutuma igavaks ja rutiinseks," meenutab alustamise aega Tõnis Taal. Kui ajalehes ilmus nupuke mahe-ökotootmisest, oli asi otsustatud. Järgnevad aastad olid Roela mesinikele põnevad, täis leiutamist, õppimist, enesetäiendamist - esimeste mahemesinikena Eestis polnud neil kelleltki nõu küsida.

Kõige raskem nõue mahemesinduses puudutab korjemaa asukohta, ütlevad nad. Nimelt peavad kolme kilomeetri raadiuses valdavalt kasvama vaid looduslikud taimekooslused.

"Igal pool Eestimaal sellist korjemaad pole," teab Tõnis Taal. Muidugi kujutab mesitarude kodust kaugele metsa alla viimine riski. Nende mesilas on tegutsenud kaks põlvkonda mesinikke ja selle aja jooksul on karud teinud hakkepuidu umbes sajast mesipuust, räägivad Taalid.

Ökomärki teatakse

Uuringud on näidanud, et umbes kümme protsenti elanikest teab täpselt, mis on mahetoit ja ökomärk, umbes kolmandik aimab ja ülejäänute jaoks samastub see lihtsalt talutoodanguga.

Siiski pole ökotootjatel müügiga probleeme olnud. Nõudlus ületab pakkumise ja mett ei pea, müts näpus, kuskil pakkumas käima, kõnelevad Aili ja Tõnis Taal.

Enamik nende mesila toodangust läheb Eesti ökopoodidesse. Tulundusühistu Eesti Mahe korraldab müügi ja transpordi.

"Iga päev liigub üle Eesti talude ja poodide vahet kaks Eesti Mahe kaubikut. Mugav nagu vanasti, kui piimaauto käis igas väravas," kiidab Tõnis Taal.

Taali mesilas toodetakse peale mee ka meebaasil segusid. Ravimtaimed meesegudes kasvatavad nad ise ja maalapike, kus need sirguvad, on samuti tunnustatud ja allub kontrollile.

Praegu valmistuvad mesinikud suveks. "Tööpuudust pole ja kiiret ka mitte," ütleb Tõnis Taal.

Kogu inventar tuleb üle vaadata, vajadusel parandada. Umbes 1000 raami näppude vahelt läbi lasta, katkised traadid asendada, kärjestada. Vastavalt tellimustele kaupa pakendada ja komplekteerida.
Valmistatakse kärjepõhjasid, nii endale kui teistele ökomesinikele. Poest neid osta ei tohi.

"Teenustööna ükski kärjepõhjade valmistamisele spetsialiseerunud suurfirma väikeseid koguseid eraldi tegemisele ei võta.

Esmane pakend, vahast kärjepõhi, peab olema samuti puhas, see tähendab mahevahast. Ökotootmisele üle minnes pidime selle töö ära õppima ja see oli üks raskemaid asju," selgitab Tõnis Taal mahemesinduse eripära.


• Eestis on registris 15 mahemesinikku, Lääne-Virumaal 4.

Allikas: põllumajandusamet

Tagasi üles