Porkuni kool saab uue hoone, mõis ootab arendajat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tamsalu vallas Porkuni külas asuva erivajadustega lastele mõeldud Porkuni kooli uus hoone peaks valmima järgmise aasta augustiks.
Riigi Kinnisvara AS on sõlminud AS Merko Ehitusega lepingu Porkuni kooli uue ühekordse 6497-ruutmeetrise netopinnaga hoone rajamiseks. Hoone ehitus läheb maksma 53 miljonit krooni ilma käibemaksuta.
Mis saab aga vanast mõisahoonest, kus kool täna tegutseb, pole veel teada.
Porkuni seltsielu eestvedaja Ain Aasa kommenteeris, et Eesti riik kui praeguse mõisakompleksi omanik on asja kaalunud ja leidnud, et odavam on uued koolihooned ehitada, kui vana renoveerima hakata.
"Aga Tamsalu vald ei näe mõisahoonetele rakendust, kuigi uhketes ruumides võiks olla hooldekodu ja veel nii mõnigi valla asutus. Piirid seab seesama renoveerimisvajadus, kus rahanumbrid tulevad ilmselt väga suured," ütles Aasa.
Tema hinnangul võib mõisa renoveerimise kogumaksumus olla 100 miljonit krooni.
Vallale üle jõu
Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg tunnistas, et vallale käib 2011. aastal tühjaks jääva mõisakompleksi haldamine üle jõu.
"Meie soov on, et Porkuni mõis saaks endale peremehe, kes suudaks hooned korras hoida ja leiaks neile rakenduse," ütles Uudeberg.
Ain Aasa oli seda meelt, et mõis ei tarvitse tühjaks jääda ja laguneda. "Raske on kohalikel Porkuni arengut praegu muidugi mõjutada. Kuigi Euroopa Liidu raha eest on ehitatud Eestisse juba hulk konverentsikeskusi, külastusmaju, külakeskusi jne," nentis Aasa.
Tema arvates oli renoveerimiseks õige aeg kolm aastat tagasi, kui Eesti majandus veel õitses. "Kuid Eesti riik pole suutnud isegi kõige lihtsamat - paemuuseumi torni ja selle alust maad Tamsalu vallale üle anda, et saaks kindlustundega siin edasi toimetada," ei olnud Aasa rahul ega uskunud, et Eestis oleks kellelgi huvi matta Porkuni mõisakompleksi kordategemisse kaheksa nulliga summat.
"Jääbki ainult välisinvestor. Arvata, et keegi niisama heast usust siia tuleb oma raha lehvitama ja kõiksuguseid ettekirjutusi ja nõudeid täitma, pole reaalne. Tähendab, et tuleb otsida seda raha kusagilt välismaalt ja olla nõus nende tingimustega, mida raha omanik ette paneb," arvas Aasa.
Mõisa loodushariduskeskus
Martin Sõmer, kes on aastate jooksul olnud mitme Porkuni elu edendava projekti eestvedaja, näeb mõisakompleksi tulevikku loodushariduskeskusena.
"Porkuni oma pikaaegse ja paeluva ajalooga on üks väärtuslikumaid ja kaunimaid paiku nii Tamsalu vallas kui kogu Virumaal ja Eestis," ütles Sõmer. Seda teadmist arvesse võttes tulebki otsustajatel määrata Porkuni mõisakompleksi ja selle rüpes asuva Raul-Levroit Kivi projekteeritud koolimaja saatus.
"Kindlasti tuleks mõisakompleks renoveerida või restaureerida ning leida nendesse hoonetesse aasta läbi tegevust, mis ei piirduks vaid Tamsalu vallaga, vaid oluliselt laiema ringkonnaga," rääkis Sõmer.
Tema hinnangul peaks mõisakompleksi edasise saatuse otsustamisel juhtrolli enda kanda võtma Tamsalu vallavalitsus, kuna Porkunil on oluline koht valla elus ja arengus.
"Tamsalu vallavalitsus peaks alustama läbirääkimisi riigi esindajatega ning esitama ettepanekud ning omapoolse visiooni riigile. Üheks arenguvisiooniks ongi Porkuni Natura 2000 keskuse loomine mõisakompleksi," rääkis Sõmer.
Porkuni Natura 2000 hõlmab 1145 hektarit, millest ühe osa võtab enda alla Porkuni järv ning ülejäänud Võhmetu-Lemmküla kaitseala ühes Piisupi järvedega. "Porkuni Natura 2000 teemal kestis mitu aastat rahvusvaheline projekt, mis on heaks eelduseks moodustada Porkuni ning Porkunit ümbritsevate kaitsealade hooldamise ja seire keskus," jätkas Sõmer.
Keskuse asukohaks saaks Porkuni kui Tamsalu valla suurim Natura ja kaitsealavööndi alasse kuuluv küla.
"Keskus propageeriks paekivi, geoloogiat ja aitaks kaasa Porkuni ökoturismi arengule," arvas Sõmer. Raha loodushariduskeskuse väljaarendamiseks võiks Martin Sõmeri sõnul hankida Euroopa arengufondidest.
Porkuni mõis
• 1628. aastast asus Porkunis rüütli- ehk eramõis.
• Mõisa peahoone valmis 1874. aastal.
• Esinduslik historitsistlik kiviehitis.