Kooli soomepoisse meenutab seinaplaat

Tahvli avamisel kõneles ka Rakvere gümnaasiumi soomepoiss, riigikohtu õigusnõunik Heinrich Schnei­der. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Kahele Rakveres asuvale mälestustahvlile, mis on tänuga pühendatud Eesti Vabadussõjas võidelnud soomlastele, lisandus eile kolmas, mis meenutab Talve- ja Jätkusõjas võidelnud eestlasi ehk soomepoisse.

Rakvere gümnaasiumi direktor Aivar Part ütles eile peetud ajalookonverentsil, et on omamoodi sümboolne, et soomepoiste mälestustahvli kinkis koolile annetusena esimene taas vabaks saanud Eestis sündinud lend Rakvere gümnaasiumi lõpetajaid.

"Meil on ol­nud harukordne õnn leida üles aula pööningule peidetud mälestustahvel Vabadussõjas langenud õpilastele, mis valmis kooli 1929. aasta len­nu toel, väga suur oli minu üllatus, kui 2009. aasta lõpuaktusel anti mulle üle annetus soomepoiste mälestustahvli jaoks," kõneles direktor.

Au ja auvõlg

Mullu Rakvere gümnaasiumi lõpetanud Joanna Innos rääkis, et mälestustahvli idee pärineb ajalooõpetaja Heli Kirsilt, kes arvas 2008. aasta sügisel, et kooli sajandaks juubeliks 2012. aastal võiks koolis taoline mälestustahvel olla.

"Minult ja klassiõde Kertti Lehtmetsalt pärines mõte vormistada see mälestustahvel meie lennu lõpukingitusena," lausus Innos, lisades, et õpilased tulid mõttega hästi kaasa. Tahvli valmistas kooli vilistlasest kiviraidur Joel Petrov.

Ajaloolane ja poliitik Mart Laar selgitas, et seitsekümmend aastat tagasi oli noortel Vabadussõja meenutuste ja isamaalise kasvatuse kaudu selge, et vabaduse eest tuleb võidelda.

"Noorus oli kasvatatud kohusetunde ja au vaimus ning selle au juurde kuulus ka auvõlg soomlaste ees, kes vabatahtlikena aitasid Vabadussõjas meie vabaduse eest võidelda," kõneles Laar.

Oma kooli kiitis isamaalisuse eest ka Rakvere gümnaasiumi soomepoiss, riigikohtu õigusnõunik Heinrich Schnei­der.

Soomepoistel oli Laari sõnul võimalus pärast Jätkusõda minna Rootsi kaudu vabasse maailma, kuid enamik neist tuli Eestisse tagasi.

"Nad osalesid ka kõige viimastes ja kõige lootusetumates lahingutes, andes nii võimaluse tuhandetele siit pääseda," lausus ta. Laar lisas, et soomepoisid jäid Eestile ustavaks lõpuni ja tänu neile saame elada vabas riigis.

"Nii nagu peame meeles neid, kes võitlesid esimeses vabadussõjas, peame meeles pidama ka neid, kes võitlesid teises vabadussõjas," rõhutas Mart Laar.

Sügav kummardus

Soome kaitseatašee abi Ari Harjula ütles, et soomlased on soomepoistele tänulikud nende eneseohverduse ja ennastsalgavuse eest. "Meil on raske neid unustada," sõnas ta.

Rakvere linnapea Rannar Vassiljev tegi aga sügava kummarduse kõikidele asjaosalistele. "Tahaks linna poolt tänada kõiki neid, kes mälestust kõrgel hoiavad, ja kõiki neid, keda mälestatakse," ütles linnapea.

Rakvere gümnaasiumi ajalooõpetaja Heli Kirsi rääkis, et vabatahtlikuna Soome sõdima läinud soomepoisse oli kokku umbes 3400, ühte väeossa - kuulsasse JR-200sse - koondati nad 8. veebruaril 1944. Sama aasta 19. augustil tuli soomepoiste rügement tagasi Eestisse, naasnuid oli 1752.

Kirsi sõnul ei ole täpselt teada, kui paljud Rakvere gümnaasiumi vilistlastest Soome sõdima läksid. "Alates 1931. aasta lennust igast üks kuni viis meest, 1943. aasta lennust aga koguni 14 meest," lausus Kirsi.

Kokku on Rakvere gümnaasiumi vilistlaste hulgas soomepoisse ligi 40, lisaks veel need, kes mingil põhjusel Rakveres kooli ei lõpetanud.

Kahest soomepoisist said hiljem sama kooli õpetajad, need olid Lembit Roosma 1942. aasta lennust ja legendaarne Ado Pajo 1943. aasta lennust.