/nginx/o/2024/10/18/16427063t1h217a.png)
/nginx/o/2009/10/02/244016t1hc9c2.jpg)
Aegade algusest peale on sõdu peetud. Pärast seda, kui mõlemapoolsed kaotused on üle mõistuse suureks läinud või territooriumi kaotused tuntavaks saanud, on rahulepinguid sõlmitud - sageli selleks, et uuteks sõdadeks kosuda ja end ette valmistada.
Juhtkiri: Iseolemise kehtiv leping
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahulepingutega fikseeritakse territooriumide kaotused ning võidud, uute riikide sünd või iseseisvuse kaotus. Igal riigil on rahulepingud, mille sõlmimise päeva tähistatakse tähtsa riikliku pühana ja rohkete üritustega, ning lepingud, mida kui häbiväärseid ei taheta eriti meenutada.
Kahtlemata kuulub Tartu rahu kui Eesti riikluse alustala esimeste hulka. Ilma selleta poleks rahvusvaheline üldsus Eesti riiki de jure tunnustanud ning vaevalt oleks ta ka de facto püsima jäänud.
Tartu rahuleping võimaldas Eestis üles ehitada rahvusriigi ja andis olulise eelise pärast nõukogude okupatsiooni lõppemist rahvusvahelise tunnustuse saamiseks.
Hoolimata sellest, et lepingus kirja panduga võrreldes on Eesti vabariigi territoorium mõnevõrra vähenenud, on Tartu rahuleping meile riikliku iseseisvuse tähisena oluline.
Täpselt aasta tagasi ütles president Toomas Hendrik Ilves: "See 89 aastat vana leping, üks meie iseolemise baasdokumentidest, lasebki meil nüüd elada demokraatliku iseseisva riigina; me saame olla läänelik õigusriik, vaba paljudest pahedest, mis on jäänud kummitama mitmeid neid riike, kelle saatust pidime viiekümne okupatsiooniaasta vältel jagama."
Tartu rahuleping on üks meie omariikluse aluskivisid, millele toetuda. See dokument aitas Eesti riigi järjepidevust kanda ka läbi okupatsiooniaastate.
Tartu rahulepingut ei ole keegi kunagi tühistanud ja just see leping muutis Eesti rahvusvahelise õiguse subjektiks.