Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/26/5097837t1h6e47.jpg)
/nginx/o/2009/01/09/114965t1he5bb.jpg)
Ühel õhtul rühkis minu ees mööda tänavat minna meesterahvas, käes lumelabidas, mis silmanähtavalt alles poeriiulilt toodud. Mõne aja pärast kühveldas ta sellesama labidaga oma autot lume alt välja.
Veidi kaugemal tassis nääpsuke naisterahvas saha lükatud valli labidatäite kaupa teisele poole tänavat, täpselt sama tegevus oli üle tee veel ühel mehel käsil.
Suur lumeuputus on kõigil käed ja jalad tööd täis hoidnud, pole kedagi kuulnud kurtmas, et tegevust justkui ei oleks, selle eest hoolitseb taevataat edukalt.
Heameel on näha, et majaomanikel ei rauge jaks kitsa teeraja sisse ajamisega, kogu kõnnitee roogitakse ikka puhtaks.
Ei jää muud üle, kui neile tegusatele inimestele jõudu ja vastupidamist soovida, sest kui taevaluugid peaksid jälle valla minema, on vaja tõsist meherammu, et labidatäisi meetrikõrguste hangede otsa tõsta.