Rakverelannat koheldi Iisraeli piiril justkui terroristi

Pildile on jäädvustatud kolm Iisraeli sümbolit: Nutumüür, juudilipp ja ortotoksne juut oma lastega.

FOTO: Erakogu

Puhkusereis Iisraelis lõppes rakverelanna Tiina jaoks tõelise kadalipu läbimisega, mille jooksul tekkis tal hetkeks tunne, et koju ta enam ei pääsegi.


Rakverelanna Tiina (nimi muudetud) ostis Horizon Travelist seitsmepäevase puhkusereisi Iisraeli Eilatisse. Varem oli ta väljaspool Euroopat käinud vaid Egiptuses.


Et Iisraeli reisidel võib mõningaid tõrkeid kogeda, sellest oli naine teadlik, kuid sellest, millised "seiklused" ootasid Tiinat piiril, ei osanud ta isegi mitte unes näha.

Ka Eila­tisse jõudes laabus kõik hästi - oldi sõbralikud ja lahked. Turistidesse suhtuti nagu ikka. Sekeldused algasid aga siis, kui oli aeg koju minna.

Kõik fotod vaadati üle
Lennujaama jõuti poolteist tundi enne lennu väljumist. "Suurem osa oli kontrolli läbinud, ainult meie bussi rahvas ootas piiriületuselamusi," meenutas Tiina, kuidas sekeldused piiril algasid.

Naine ja tema reisikaaslane olid järjekorras esimesed, kes oleks võinud kontrollist läbi minna, aga mingil põhjusel hakkasid piiritöötajad inimesi hoopis nende selja tagant kutsuma. Ja nemad muudkui seisid, kehitasid õlgu ega osanud midagi mõelda, sest sarnane kogemus puudus.

"Rühmajuht ütles, et olge ainult rahulikud ja vastake küsimustele, mis teile esitatakse," vahendas Tiina rühmajuhi õpetussõnu.

Kõigi reisijatega suheldi umbes 10-15 minutit ja lubati neil edasi minna, nii ka Tiina reisikaaslasega. Lõpuks jõudis kord Tiina kätte ning tal lasti suhtlemiseks valida kas inglise või vene keel.

Et Tiina inglise keelt ei valda, otsustas ta vene keele kasuks, misjärel hakkas üks sealne töötaja teda vaata et ristküsitlema: miks sa siia tulid ja mida sa siin tegid, miks sa üksinda tulid ja mitte mehega, miks sa lastega ei tulnud, kus sa töötad ja kust sa üldse selle raha said, et siia tulla?

"Ta küsitles mind ja iga natukese aja tagant küsis teiste küsimuste vahele, kas ma reisi jooksul Egiptuses või Jordaanias käisin. Kuna vastasin ei, siis päris ta jälle mitmesuguseid asju ja mõne aja pärast torkas taas vahele, kas ma Jordaanias käisin, kas ma Egiptuses käisin," kirjeldas Tiina kogetut.

Seejärel hakkas piiritöötaja uurima, kus Tiina oma reisi jooksul oli olnud. Naine seletas talle kannatlikult, et ta osales merereisil, džiibisafaril, viibis Jeruusalemmas, Surnumere ääres jne.

"Ühtäkki tahtis ta teada, milliseid kohti ma Jeruusalemmas olin külastanud. Aga siis jäin mina oma vene keele oskusega hätta, sest vene keeles kultuurilugu ma õppinud ei ole," kõneles Tiina.

Seepeale soovis ametnik näha pilte, mis reisi jooksul tehtud, ning uuris läbi kõik 700 fotot, unustamata iga mõne pildi järel uurida, kus ja millisel põhjusel naine selle teinud oli.
Näiteks tekitas ametnikus huvi foto lendavast lennukist.

Kahtlane viisa passis
Omaette tähelepanu äratas passis olnud paari aasta tagune Egiptuse viisa. Taas pommitati Tiinat küsimustega, millal ja miks ta seal viibis.

"Aga pass oli tema käes ja ma ei suutnud hoobilt meenutada, mitu aastat tagasi olin seal olnud. Tema arust oli seegi natuke kahtlane," rääkis Tiina.

Kõige lõpuks võeti ette Tiina kohver, tal võeti kingad jalast ära ja ta pandi hoopiski mingisse konkusse.

"Isegi klaas vett anti. Nüüd ma tean täpselt, mis tunne on vangis olla," oli ta täiesti veendunud.

Miks ametnikud naisterahva nii põhjalikult ette võtsid või mida nad tema kohvrist otsisid, seda ei öeldud - Tiinale ei jagatud mitte ainsatki selgitust.

Kui rohkem kui tund aega kestnud uurimine lõppes ja naine sealt pääses, oli ta viimane inimene, keda veel oodati, samas oli aeg lennukile minna.

Tiinal jõudis tekkida tunne, et koju ta enam ei pääsegi: "Aga koju jõudes teatasin lastele, et ema-terrorist saabus."

Kui veel päevi hiljem kodus üksi olles tabas Tiina ennast näiteks koristamise ajal vene keeles mõtlemas, siis nüüd, pikema aja möödudes, võtab ta kogu juhtunut juba huumoriga ega ole üldse kindel, et ta Iisraeli kunagi tagasi ei lähe, sest maa iseenesest jättis talle kustumatu mulje.

• Pealinn Jeruusalemm (rahvusvaheliselt pole tunnustatud)
• Pindala 20 770 km2
• Riigikeeled heebrea ja araabia
• Rahvaarv 7 282 000
• Riigikord parlamentaarne demokraatia
• President Shim'on Peres
• Iseseisvus 14. mai 1948
• Rahaühik uus seekel

Tagasi üles