Küsitlus: Mida arvate rongaisade ja -emade avalikustamisest?

Sendid. Foto: Lennart Rikk

Justiitsministeerium on loonud avaliku veebilehe nende emade-isade kohta, kes on seni alimentide maksmisest kõrvale hiilinud.

Kairi Laiõun

kohtutäitur

Minule on siiamaani esitatud nimekirja panekuks üks avaldus, mis on tagasi võetud. Olen üsna skeptiline selle veebilehe suhtes, sest mehi, kel on võimalik maksta, aga nad ei taha seda teha, on üsna vähe.

Vähemalt meie piirkonnas on küsimus peamiselt ma­janduslikus olukorras. On uued pered ja uued kohustused. On muidugi ka neid, kel autoliising on tähtsam kui endise pere lap­sed, aga minu meelest siiski enamik ei ole lihtsalt võimeline maksma.

Kui nimekirja kandmist ei kasutata kergekäeliselt, on mõte kahtlemata hea. Aga see peaks olema alati läbimõeldud otsus, siis võib sellest abi olla.

Kai Parkja
lastekaitsespetsialist Rakveres

Kui esimese emotsiooni ajal oleks­ki kiusatus öelda, et olgu see õpetuseks kõigile praegustele ja tulevastele ülalpidamiskohus­tustest kõrvalehoidjatele, siis tegelikkuses on kogu valdkond palju mitmetahulisem.

Ei saa paraku välistada, et mõ­nele võlgniku lapsele võib avalikustamine kaasa tuua pigem täiendavaid probleeme. Ideaal­ne oleks, kui ühiskond suu­daks kaitsta lapse õigusi nen­de perekondade eraelu avalikku­se ette tirimata, aga täna see kah­juks sageli nii ei ole.

Minu seisukoht võlglaste avalikustami­se suhtes ei ole täielikult eitav, kuid kindlasti peaks olema hoolega läbi mõeldud kriteeriumid, millistel tingimustel nimi avalikustatakse. Nimekirjale lisaks on vaja rakendada ka teisi abinõusid.

Mida saaks teha elatise mittemaksmise probleemi lahendamiseks? Fakt on, et lapsele normaalse kasvukeskkonna tagamiseks ja tema ülalpidamiseks on raha va­ja ning üldjuhul on üksikvane­ma­ga perede vaesusrisk suurem.

Ühtset abinõu, mis aitaks kõikide juhtumite puhul, ilmselt olemas ei ole. Mis puudutab elatise väljamõistmist, siis vaja oleks ka mingit lahendust, mis aitaks sellisel juhul, kui lapse kas­vatuses mitteosaleval vanemal on õnnestunud meie väikesel Eestimaal või siis naaberriiki­des ära kaduda ja kohtupabereid lihtsalt pole kellelegi üle an­da.

Võiks olla näiteks avalik teavitamine. Sageli juhtub, et hädas vanem (vahel ka last kasvatav vanavanem) lööb heitunult käega, sest ei ole suuteline otsima ja tõestama, kas ning kus kadunud isik elab ja töötab.

Teine kurb asjaolu on see, et elatise nõue segatakse sageli muu­de pikka aega kestnud vaidlustega lapsega suhtlemise korra, elukoha jms üle. Arvukatest negatiivsetest näidetest hoolimata arvan siiski, et suur osa lahus elavatest vanematest peab mõ­lema kasvatuses osalemist loo­mulikuks, kuid vastuolud oma­vahelistes suhetes löövad n-ö üle pea.

Leevendust tooks siin vahest see, kui kõigil lahutavatel ja lahku kolivatel lastega peredel oleks tagatud võimalus saa­da kohtuvaidlusele eelnevalt perelepitusteenust, et jõuda lapsi puudutavates küsimustes siiski mõistlikele kokkulepetele.

Muidugi tahaks, et me jõuaks ükskord aruteludest nii kaugele, et kogu selle kohtuvaidluste, lepituste ja sissenõudmiste ajal oleks nende laste ülalpidamiseks tagatud mingisugusedki reaalsed rahasummad.

Marko Pomerants
isa ja endine sotsiaalminister

Meede kui võimalus on hea, kuid selle kasutamisel peab olema väga mõistlik.

Mõtet nime kirja panna on siis, kui võib eeldada, et elatusraha on ka loota - kui raha ei ole niikuinii tulemas, sest inimesel ei ole seda maksta, siis pole sellest kasu.
Kindlasti on vanemaid, kes keelduvad elatisraha maksmast ülbuse ja hoolimatuse tõttu, sel juhul võtaks nimekiri nii mõnelgi tuure maha ja distsiplineeriks.

Samas tuleb mõelda, milline võiks olla maksmisest kõrvelehoiduva vanema, tavaliselt isa, vastureaktsioon, ja arvestada, et nime avaldamine võib temas tekitada mõtteid, kuidas sellist tegu "tasuda", see võib kaasa tuua pingeid, vägivalda.

Tuleb arvestada ka last ümbritsevate reaktsiooni, näiteks koolikaaslaste suhtumist.

Nii et elatusraha mitte maksva inimese panekut sinna veebilehele tuleks väga põhjalikult kaaluda ja võtmed on selle probleemi puhul mures oleva elatisraha ootava lapsevanema käes.

Mis puutub nimekirja efektiivsusesse, siis kui ka 30 juhtumist viis toimiksid, on see ilma ra­hata saavutatud hea tulemus.