Virumaa kõige ohtlikum vald on Tapa

Toomas Herm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuritegevus Lääne-Virumaal.
Kuritegevus Lääne-Virumaal. Foto: Graafika

Viru ringkonnaprokuratuuri eelmisel nädalal avalikustatud statistika järgi kuuluvad Virumaa kuritegevuse esikümnesse neli valda Lääne-Virumaalt, "edetabeli" ülejäänud on peamiselt Ida-Viru linnad.


Virumaa kõige krimino­geen­sem paik on Narva linn, kus mullu registreeriti 2536 kuritegu. Narvale järgnevad Kohtla-Järve (1525) ja Jõhvi (796).


Pingereas neljandal kohal on Rakvere, kus mullu registreeriti 632 kuritegu. Tunamullusega võrreldes tõusis eelmisel aastal Rakveres kuritegude arv 68 episoodi võrra.

Virumaa kuritegevuse esikümne viimased neli kohta hõivavad Tapa, Vinni, Tamsalu ja Sõmeru vald.

Maakondade erinevused

Kõige kriminogeensem vald Virumaal on Tapa, kus mullu registreeriti 264 kuritegu. Tapale järgnevad Vinni (139), Tamsalu (137) ja Sõmeru vald (123).

Samas on Tapa ja Vinni vallas tunamullusega võrreldes kuritegude arv vähenenud 39 episoodi võrra. Tamsalu ja Sõmeru vallas on kuritegevus 11 episoodi võrra aga suurenenud.

Rakvere politseijaoskonna juht Lembit Kalda ütles kuritegevuse edetabelit kommenteerides, et Ida-Virumaal on enamik inimesi koondunud linnadesse, sestap on sealsetes linnades ka kuritegevus suur.

Lääne-Virumaa inimestele, eeskätt ettevõtete juhtidele, heitis maakonna politseijuht ette, et vähe tehakse oma vara kaitseks.

"Mõne inimese tegevus ainult politseile avalduse kirjutamises seisnebki," sõnas Kalda, kelle hinnangul hoitakse naabermaakonnas oma omandusel tähelepanelikumalt silma peal.

Mullu registreeriti Ida-Virumaal 6449 ja Lääne-Virumaal 1916 kuritegu. Kui Ida-Virumaal möödunud aastal tunamullusega võrreldes kuritegevus 13 episoodi võrra kasvas, siis Lääne-Virumaal vähenes see 10 protsenti ehk 215 episoodi võrra.

Vargused ja vägivald


Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Dilaila Nahkur-Tammiksaare sõnul olid Virumaal levinumad kuriteod vargused, kehaline väärkohtlemine ja mootorsõiduki joobes juhtimine.

Tapmiste arv on Virumaal alates 2005. aastast vähenenud. Mullu registreeriti regioonis 24 tapmist.
Väärtegudest on oluline osa pisivargustel.

Ida prefektuuri korrakaitsebüroo juht Tarmo Tammiste nentis, et varguste arvu kasvule on kaasa aidanud ka alaealised. "Lastel ei ole enam piisavalt taskuraha," lausus ta.

Kuriteostatistikat aitavad korrakaitseametnike hinnangul kujundada sagedased muutused karistusseadustikus.

Kui Eestis on viimasel ajal igal aastal karistusseadustikku muudetud, siis näiteks Saksamaal on see püsinud juba 20 aastat muutumatuna.

Ida prefektuuri juht Aldis Alus ütles, et üheksa protsendi võrra vähenenud eelarve seab korrakaitsjatele tõsise väljakutse.

Aldise sõnul suudab politsei oma ülesannetega toime tulla. "Me peame tegelema ka üldkuritegevusega, mitte ainult riiklike prioriteetidega," lisas ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles