Piimafarmid püüavad raskustes ellu jääda

Pajustis Vanakülas on Mesike Venel piim oma käest võtta, sest peab maatõugu Pallit.

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Kuigi Eestis piimakari kokku kuivab, on Lääne-Viru põllumehed majandusraskuste kiuste suutnud enamiku lehmadest siiski lihakombinaati viimisest päästa.


Paljud piimatootjad on kehva turuolukorra tõttu jäänud kahjumisse ja seepärast sunnitud karja vähendama.



Jaanuari alguses oli jõudluskontrolli andmetel maakonna farmides 564 lehma vähem kui aasta tagasi. Kogu Eestis jäi piimaandjaid vähemaks aga üle 3800.


Tuhande loomaga hiigellautu nagu Järva- ja Põlvamaal meil ei ole, kõige rohkem peetakse kuni 300 lehmaga karju.

Põhjuse tulevikku veidi optimistlikumalt vaadata annab piima kokkuostuhinna tõus, mis olenevalt müüdava piima kogusest on nüüd 3,80 kuni 4,10 krooni.

See on 2 kuni 2,90 krooni rohkem kui mullu kõige kehvemal ajal.

Pankrotti läks eelmisel aastal Uhtna suurfarm, kust muist lehmi müüdi lihakombinaati, muist aga leidis endale uue omaniku.

Oma farmi likvideeris ka Lepna Ehitus, lehmad müüdi uuele peremehele. Mitmes valdkonnas tegutsev Meelis Parijõgi aga omandas Selja põllumajandusühistu, kuid müüs loomad edasi Rakvere valla ettevõttele OÜ Pärnalill. "Tuli soodne pakkumine," põhjendas Parijõgi müüki.

Viru-Nigula valla karjakasvataja Kalev Pagar hindab eelmist aastat kehvaks, nelikümmend lehma tuli lihakombinaati viia.

"Et ellu jääda, pidi kehvemad ära müüma, kuid pea sama palju tuli mullikatest juurde," ütleb keskmiselt kahesaja lehmaga karja omanik. Lüpsilehmade arvule seab piiri maa, mida on neljasaja hektari ringis.

Lihaveised müüdi ära

Pooled Lääne-Viru karjakasvatajad peavad lüpsikarja kõrval ka lihaveiseid, kelle müügist saadud tulu kompenseerib mõnevõrra piimatootmise kahjumit. Ka Pagari talus peeti kolmekümmet lihaveist, mis aga Hiiumaale müüdi. "Kui maad on vähe, tasub spetsialiseeruda vaid ühele tegevusele," arvab Kalev Pagar.

Vinni valla Vetiku suurfarmis andis lehm eelmisel aastal keskmiselt 8544 kilo piima üleeelmise aasta 7700 kilo asemel. Farmijuhataja Anu Aunapuu tõusu eriti suureks ei peagi.

"Kolisime karja uude lauta ja eks kohanemine tõmbas piimaanni vahepeal tagasi, eelnevalt oli toodang 8300 kilo lehma kohta," põhjendab ta.

2008. aastal likvideeriti Vetiku lihakari, põhjuseks rohumaade nappus. Lüpsilaudas on aga veel vaba ruumi.

"Läks vägevalt," viskab Kadrina valla Kreegimäe talu peremees Ats Annimäe nalja eelmise aasta kohta. Lehm lüpsis mullu 8500 kilo, lehmi on kokku 46. Raha sai madala kokkuostuhinna tõttu aga vähe.

"Laut ei ole kummist," arvab Annimäe. Kreegimäe talus peetakse ka lihakarja, viletsama piimaanniga lehmi seemendati lihatõugu veiste spermaga. Lihaveised müüb Annimäe Oleg Grossi firmale.

Piim vahetuskaubaks

Kuigi kombinaadid ühe-kahe lehma pidajatelt enam ammu piima vastu ei võta, pole nad maal päris kadunud. Eestis on selliseid loomaomanikke jõudluskontrolli andmeil veel sada viisteist, Lääne-Virus kaheksa. Paljud ühelehmapidajad peavad piimaproovide tegemist aga kulukaks ja on jõudluskontrollist loobunud.

Mesike Vene ja tema teinepool Artur elavad Pajustis Vanakülas, nendel on laudas maatõugu nudi lehm Palli, kelle piima ja sellest tehtud kohupiima tarbivad ise ja annavad ka tuttavaile.

"Eks meil käib piimaga kauplemine põhimõttel kaup kauba vastu," ütleb perenaine, silmas pidades näiteks vastu saadud lehmaheina. "Oleme üle seitsmekümne ja lehma eest hoolitsemine laseb meil ennast natukenegi liigutada," põhjendab ta.

• 2009. a detsembris oli Lääne-Virus 11 262 ja Eestis 88 424 lehma.
• 2008. a detsembris vastavalt 11 826 ja 92 299 lehma. Vähenemine aastaga Lääne-Virus 564 ja Eestis 3875 lehma võrra.
Jõudluskontrolli andmed

Tagasi üles
Back