/nginx/o/2010/02/09/309245t1h5258.jpg)
Esmaspäeval liitusid eelmisel nädalal Kirde kaitseringkonnas alanud õhutõrje kahuripatarei õppekogunemisega allohvitserid ning autojuhid.
Reedel viivad õhutõrjujad läbi lahinglaskmise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Nädal tagasi õppust alustanud ohvitserid on laengut täis, et teiega edasi tormata. Ärge neist maha jääge," soovis esmaspäeval reservväelastele Õhutõrjepataljoni ülem major Mati Tikerpuu.
Üks reservohvitseridest on nooremleitnant Jan Lukk, kellel on ajateenistusest möödas mitu aastat.
"Tänu sellele, et peale ajateenistust astusin Kaitseliitu, on mul põhioskused meeles, paljudel teistel aga mitte," ütles Lukk.
Õppus ja sinna kutsutud reservväelaste tahe võimaldavad aastatega tekkinud lünkadest lahti saada.
Seda enam, et tänavuse õppekogunemise õnnestumise eest vastutavad suures osas reservohvitserid ja allohvitserid ise: just nemad viivad läbi tunde ning taktikalist harjutust.
Lisaks ajateenistuses omandatud oskuste värskendamisele annavad reservõppekogunemised reservväelastele ka võimaluse auastmeredelil tõusta.
"Iga reamees saab siin tõestada, et ta on väärt rohkemat, et tal on aeg kapraliks saada," ütles Tikerpuu.
Sel reedel viivad õhutõrjujad läbi lahinglaskmised, mille raames saavad õhutõrjujad esimest korda pataljoni ajaloos lasta oma põhirelvast õhusihtmärke Eesti territooriumil.
Õppekogunemisel osalevad reservväelased lasevad õhutõrjekahurist ZU-23.
"Meie eesmärk pole pelgalt võimalikult palju lendavaid sihtmärke puruks lasta. Sama tähtis on jätta harjutusala endast maha sellisena, nagu ta enne meie tulekut oli, tõestamaks, et kaitseväelaste oskuste lihvimine ei jäta loodusele jälgi," ütles Tikerpuu.
Reservõhutõrjujate õppekogunemine on jagatud kolme etappi.
Esimesel veebruaril algas õppus reservohvitserile, eile liitusid nendega allohvitserid ja autojuhid ning tuleval pühapäeval algab õppekogunemise kolmas etapp, kui oma kaasvõitlejatega liitub kahuripatarei põhikoosseis.
Õppuse eesmärgiks on meelde tuletada ajateenistuses omandatu ja harjutada reservväelaste tegutsemist oma üksuse koosseisus.