Koolireformi kavandades peaksime koolivõrgu korrastamise kontekstis rääkima pigem liitmisest kui lahutamisest.
Lauri Luik: Koolireform: liita, mitte lahutada
10. veebruar 2010, 08:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleks et aina väheneva õpilaskonnaga üldhariduskoolide võrgustik oleks elujõuline ja jätkusuutlik, peame alustama elujõuetute koolide inventuurist ning nende liitmisest elujõulisteks ning kvaliteetseteks üldhariduskoolideks.
Üldhariduskoolide õpilaste arv on viimase üheksa aastaga vähenenud 200 000-lt alla
150 000, mis teeb aastaseks õpilaste vähenemiseks keskmiselt 6000 kooliealist. Need arvud näitavad, et koolivõrgu tulevik pole kõige helgem.
Õpilaste arv väheneb
Õpilaste arvu kiire vähenemine sunnib meid koolivõrgu optimeerimise nimel jõuliselt tegutsema, mis on ka riigikogus menetletava põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse üks eesmärke.
Oluline on tagada tugev põhikoolide võrgustik (põhiharidus kättesaadav võimalikult kodukoha lähedalt) ja mitmekesiseid valikuvõimalusi pakkuvad gümnaasiumid.
Teine variant on vaadata kõrvalt, kuidas koolivõrk loomulikul teel õpilaste arvu kiire kahanemise tõttu kokku variseb. Viimase variandiga kaasa minnes võib juhtuda, et lisaks jõuetutele koolidele surevad välja ka praegu veel elujõulised koolid.
Peame endale aru andma, et aina vähenev õpilaste arv paneb varem või hiljem karmi valiku ette kooli pidajad ehk kohalikud omavalitsused.
Mõnekümne õpilasega gümnaasiumide pidamine on kahjulik majanduslikus mõttes ning ohtlik hariduse kvaliteedi seisukohalt vaadates. Jätkusuutmatud koolid tuleb liita jätkusuutlikeks.
Liites ei tohi unustada aga seda, et näiteks äärealade koolid ei allu päris samadele reeglitele, millele linnakoolid (nt koolitee pikkus jms). Ida-Virumaa ja ka saarte koolivõrku peaks käsitlema eraldi. Selles valguses tuleb liites olla ettevaatlik ja kaalutlev, tuginedes ministeeriumi vastavatele analüüsidele (mis arvestavad õpilaste arvu vähenemist, õpilasrännet, tõmbekeskusi jms).
Majanduslik kokkuhoid
Majanduslikku kokkuhoidu ja hariduse kvaliteeti silmas pidades ei tekita koolivõrgu korrastamise vajadus ilmselt suuri kahtlusi. Küll aga on tekitanud palju meelehärmi ja küsimusi kooliastmete kohustuslik lahutamine.
Alles seejärel, kui koolivõrk on korrastatud nii, et igas Eesti maakonnas on tugevad ja elujõulised üldhariduskoolid (mis vastavad ministeeriumi kehtestatud üldhariduskoolide nõuetele), võiks omavalitsused ise kaaluda, kas kooliastmete lahutamine on vajalik (positiivne näide Hugo Treffneri gümnaasiumi näol) või mitte, arvestades seejuures oma piirkondlikke vajadusi, võimalusi jms.
Enne lahutamist on oluline kaaluda, ehk on hariduse kvaliteeti silmas pidades kohati mõistlikum jätta põhikool ja gümnaasium hoopis kokku.
Soovides tagada Eesti hariduse kvaliteedi tõusu, on oluline korrastada koolivõrk.