/nginx/o/2010/02/15/312198t1hb0df.jpg)
Korteriühistute juhid on veendunud, et tõsised makseraskused ühistuid ei taba, ja probleemidest püütakse jagu saada võimalikult kiiresti. Muret teevad aga seaduseaugud.
Korteriühistutele teevad muret seaduseaugud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tapal kümne korteriühistu juhatusse kuuluva ning kolme ühistu tegevjuhina ametis oleva Peeter Lauringu sõnul on praegu makseraskustes üksikud korteriomanikud.
"Selleks et ennetada suuremate probleemide teket, tuleb kohe kiiresti tegeleda nendega, kellel makseraskused tekivad," ütles ta.
Sama kinnitas ka ühe Haljala korteriühistu juhatuse esimees, kelle sõnul veavad nad kevadeni välja, kuid mis edasi saab, ei osanud ta öelda, sest sissetulekuallikad kaotanud inimeste arv järjest kasvab.
Korralikud maksjad
Rakveres Tuleviku tänaval asuva korteriühistu esimees Kalle Kivro väitis, et nende ühistus on olukord üldiselt hea ning maksehäireid praktiliselt pole.
Selle üheks põhjuseks pidas ta asjaolu, et elanikud on suhteliselt vanemad inimesed. Kui tekib arusaamatusi, püütakse tema sõnul kõigepealt jutuga hakkama saada.
Rakvere Soojus ASi juhatuse liige Sven Trofimov rääkis, et kuigi vahepeal tundis ta muret ühistute maksehäirete pärast, sest jaanuari lõpuks oldi neile võlgu umbes 400 000 krooni, siis nüüd on see summa järjest vähenema hakanud.
"Praegu pole küll muret, et mõni Rakvere korteriühistu väga suureks võlglaseks muutub," ütles ta.
Krediidipanga ärikliendihalduri Imbi Paju sõnul neil ühistutega probleeme ei ole ning kõik nad maksavad oma laene korralikult tagasi.
Seaduseaugud
Peeter Lauringu sõnul on seadustes augud, mille tõttu ei ole korteriühistutel võimalik võlglaste suhtes otseseid sanktsioone rakendada.
Lisaks individuaalsele lähenemisele saab minna ainult kohtusse, mis tähendab suurt ajakulu, avaldusi, sissemakseid, ning põhjuseks on see, et meil on riik korteriomandi pühaks kuulutanud ning osa inimesi on sellest liigagi hästi teadlikud.
Kui maksejõuetus on juba krooniline või pahatahtlik, tuleb ühistul teha kohtusse avaldus. Kuid võrreldes varasemaga on riigilõivud oluliselt tõusnud ja esialgu tuleb need tasuda ühistul, kuigi hagi rahuldamise korral nõutakse need sisse võlglaselt.
Selle tõttu on pahatahtlike võlglaste käest raha kätte saada üsna keeruline.
Korteriühistute seadusest tuleneb, et üldkoosolekul vastu võetud otsused on kõikidele korteriühistu liikmetele kohustuslikud, ka need, mis ei pruugi meeldida, näiteks otsus võtta maja renoveerimiseks pangalaenu.
Eesti riigi taasiseseisvumise järel otsustati luua laialdane omanike ring ning riiklik elamufond erastati erastamisväärtpaberite kaudu elanikele.
Kokkuvõttes jättis riik selle tulemusel elamispinna haldamise ning remondi vast tekkinud omanike ja nende moodustatud korteriühistute hooleks.
Nüüdseks on põhiliselt 30-50 aastat tagasi ehitatud majad amortiseerunud ning nõuavad nende elanikelt suuri vahendeid nii hoonete soojustamiseks, katuste remondiks kui kommunikatsioonide vahetuseks.
Korteriühistu
• Korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärk on korteriomandite osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.