/nginx/o/2010/02/11/310339t1he0c7.jpg)
Ees on eriline nädalavahetus - ida kalendri järgi algab ööl vastu pühapäeva tiigriaasta, lääne kultuuris tähistatakse sõbrapäeva.
Juhtkiri: Sõbralik tiigriaasta
/nginx/o/2020/02/06/12919435t1h49a7.png)
12. veebruar 2010, 08:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlase jaoks on tegelikult võõras nii üks kui teine, ometi tahame mõlemast osa saada, ka oleme need tähtpäevad sujuvalt kodustanud.
Meil on oma rahvakalender, kus on eestlaste jaoks mitu korda olulisemaid pühi, mis paraku on unustuse hõlma vajunud või vajumas, kas või näiteks meie esivanemate jaoks ülitähtsad neli maarjapäeva.
Valentini- ehk sõbrapäev on kahtlemata noorte seas tähtsal kohal, kus kallimad saavad teineteisele kingitusi teha ja südametega kirjakesi saata, millest võtab kinni kohe ka kaubandus, muutes selle paratamatult kommertspühaks, mis tõelised tunded lämmatama kipub.
Samas on vägagi vajalik tõelistele sõpradele aeg-ajalt sügavamalt mõelda, sest elu ilma sõpruseta on poolik ja kurb. Kui palju häbelikuvõitu eestlane ikka julgeb inimesele silma vaadata ja öelda: "Sina oled minu hea sõber!"
Arvatakse, et sõber on niikuinii kusagil olemas ja las ta siis olla - saab muret kurta, koos tennist mängida või häda korral raha laenata. Tundelisemad hetked jäävad sageli argipäeva varju.
Tõelised sõbrad tekivad lapsepõlves ja jäävad elu lõpuni, see tähendab, et sõprus kestab kauem kui armastus.
Armastagem siis oma sõpru ja sõbrannasid igal ajal, mitte üksnes sõbrapäeval.
Armastuseks on praegune aeg soodne, sest igaüks meist märkab õues juba kevade märke, on tunda seda erilist kevade hõngu, mis südant kosutab.
Aidaku meid sel uuel tiigriaastal kas taevamärgid või sõbrad, lõpuks peab igaüks ikka iseendale lootma.