Pangad hoiatavad internetipetturite eest

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ants Liigus / Pänu Postimees.

Pangad soovitavad olla oma klientidel internetipangas tehinguid tehes eriti tähelepanelikud, kuna teatavaks on saanud info arvutiviiruse levimise kohta, mille eesmärk on hõivata ja kasutada võõraid internetipanga paroole.


Paroole püütakse enda valdusesse saada spetsiaalse ründeprogrammi (nn Trooja hobune) abil, mis muudab veebilehitseja seadeid nii, et suunab kliendi internetipanga asemel petturite poolt loodud võltslehele, mille kujundus matkib internetipanka.



Võltsleht teatab, et toimub autoriseerimine ning palub mõne aja pärast sisestada parool uuesti, kuna väidetavalt tekkis viga. Ka võidakse kasutajale kuvada teade tarkvara uuendamisest.



Kuna esmaspäevast, 15. veebruarist saab e-maksuameti kaudu hakata esitama 2009. a füüsilise isiku tuludeklaratsioone ning seetõttu tõuseb ka internetipanga kasutajate arv, soovitavad pangad olla internetipanku kasutades väga tähelepanelik.



Praeguse info kohaselt on pettusekatsed suunatud klientide vastu, kes kasutavad internetipanka sisenemiseks PIN-kalkulaatorit.



Arvuti nakatumine saab toimuda juhul, kui arvutis ei ole kaasajastatud viirusetõrjeprogramme ja tulemüüre ning kui on avatud tundmatutelt aadressidelt saabunud manustega kirju.



Pangad soovitavad tungivalt mitte sisestada oma internetipanga paroole juhul, kui tekib vähemgi kahtlus lehekülje õigsuses ning kasutada kaasaegset viirusetõrjet oma arvuti puhastamiseks.



Internetipanga kasutajas peaks kahtluse tekitama see, kui autoriseerimine võtab aega mitu minutit.



Kahtlustest internetipanga kasutamisel paluvad pangad kohe ühendust võtta oma kodupanga klienditoega (kontaktid all).



Vältida tuleks tundmatutelt aadressidelt tulnud kirjade manuste avamist ning kindlasti ei tohi järgida e-kirja teel antavaid soovitusi ära vahetada pangaparoolid või anda muud isiklikku informatsiooni.



Oluline on meeles pidada, et ei kaardiorganisatsioonid ega pangad ei küsi kunagi klientide isiklikke-, kaardi- ja muid andmeid meili teel.



Samuti jälgivad pangad kõrgendatud tähelepanu all internetipankade kasutust ning vajadusel rakendatakse täiendavaid turvameetmeid.



Turvaliste identimisvahenditena soovitavad pangad kasutada ID-kaarti või Mobiil-ID-d.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles