Viimasel ajal on ühiskonnas üsna palju ja kõva häälega räägitud lähisuhtevägivallast. Eestis kehtivad õigusaktid ei taga piisavat kaitset lähisuhete vägivalla ohvritele.
Lisaks selgub statistikaameti tehtud uuringu põhjal, et viimasel aastal on meil 95 000 täiskasvanud inimest sellega kokku puutunud.
Siinkohal on kaks probleemi. Esiteks ei julge ohver pöörduda abisaamiseks õiguskaitseorganite poole. Teiseks pole meie ühiskond suhtunud perevägivalda täie tõsidusega.
Lähenemiskeelu tagamiseks puuduvad Eestis ka praktilised turvameetmed, mistõttu on viimase kolme aasta jooksul keeldu rakendatud vaid 40 juhul.
Justiitsministeeriumi uuringu tulemused näitavad, et ajutise lähenemiskeelu rikkumise korral ei järgne karistust, mistõttu osapooled ei suhtu keelu tingimustest kinnipidamisse tõsiselt. Ka puuduvad lähenemiskeelu tagamiseks turvameetmed, et kindlustada kannatanutele kaitse võimaliku vägivalla eest.
Siinkohal võime õppida Soomelt, kus saab lähenemiskeeldu taotleda nii kohtus kui politseis. Kohe jõustuva ajutise lähenemiskeelu võib väljastada prokurör või politseinik, kellel on õigus vahistada.
Niinimetatud peresisest lähenemiskeeldu rakendab kõige sagedamini politsei ja vajadusel võetakse vägivallatseja ka vahi alla.
Veelgi enam, sellise lähenemiskeelu saanud isik peab lahkuma pere elukohast ja ei tohi sinna tagasi pöörduda. Samuti ei tohi ta kohtuda ega suhelda, jälitada ega jälgida kaitstavat isikut.
Lisatingimusena võidakse keelata ühise eluaseme läheduses viibimine. Soomes karistatakse keelu rikkumise eest rahatrahvi või kuni aastase vangistusega.
Eestis on selleni veel pikk maa käia, kuid esimene samm on astutud. Koalitsioon tunnustas keskerakonna algatust ning riigikogus läbis esimese lugemise perevägivalla ohvreid kaitsev eelnõu.
Algatus on tingitud asjaolust, et kehtivas korras on vaja muuta lähenemiskeelu täitmise kontroll võimalikuks, kasutades selleks elektroonilist valvet ehk nn jalavõru.
Elektroonilist valvet on rakendatud alates 2007. aastast ning see on praktikas laialt kasutusel. Kuid siiani on seda kasutatud vaid enne tähtaega vabastatud vangide puhul.
Lähisuhetevägivald on olnud ühiskonnas tabuteema, kuid tänu ajakirjanduse ja paljude ühenduste teavitustööle on hakatud sellest enam rääkima ja lahendusi otsima.
Meenutagem kas või ETV heategevusprogrammi "Jõulutunnel", mille vahendusel annetas ligi 29 000 kõnet teinud televaatajat üle 1,5 miljoni krooni just naiste varjupaikade toetuseks.