Eelmise aasta madala piimahinna tõttu tekkinud kahjumit kompenseeris farmeritele edukas tõuveiste eksport mitmesse riiki, kokku osteti Lääne-Virust mullu 177 tõulooma.
Lihaveised viidi mullu Maltale silmarõõmuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige rohkem tõumullikaid - 67 - viidi Lääne-Virust Malta vabariiki, üle poolesaja eksporditi ka Venemaale. Eestist kokku müüdi välja 1232 tõuveist.
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht Tanel Bulitko peab sellise ostuhuvi põhjuseks meie tõukarja kõrget toodangut. Ostjad huvituvad eelkõige just hea piimaanniga emade järglastest.
Eestis terved loomad
Malta vabariigi karjakasvatajate elavat huvi meie tõuveiste vastu seletab saareriigi enda loomade haigestumine leukoosi, mis sundis seal kogu lehmakarja hävitama. Eesti seevastu on olnud haiguste suhtes puhas riik.
Seetõttu on meilt tõuloomi ostetud ka Hollandisse, Hispaaniasse, Itaaliasse, Poolasse, Rumeeniasse, Moldovasse ja mujale.
Triigi Farmer OÜst viidi Maltale mullu 17 tiinet mullikat. "Malta karjakasvatajad tahtsid punasekirjusid loomi ja meie omad neile meeldisid," meenutas Triigi Farmeri karjakasvatusjuht Lii Kullamaa Malta loomakasvatajate ostueelset Triigis käimist.
"Oma karja suhtes ei ole parimate noorloomade eksport aga alati kasulik," arvas eelmisel aastal üksteist tiinet mullikat tõuloomakasvatajate ühistu kaudu Maltale müünud Arkna karjatalu juhataja Diana Pärna.
"Ostjad valivad ju välja kõige ilusamad loomad, kelle ema on kõrge toodanguga. Neid on kahju ära anda," põhjendas ta ja lisas, et kõige paremad noorloomad püütakse jätta ikka enda karja täienduseks.
Vana äri
Tõuloomade müük ei ole Eestis sugugi uus äri. Nõukogude ajal veeti meilt aastas üle
15 000 noorlooma teistesse liiduvabariikidesse.
Ligi kolmkümmend aastat tõuloomade müügiga tegelnud Koit Põld on tuntud Luige loomanäituste-laatade korraldajana. Praegugi organiseerib ta müüki Venemaale.
Koit Põllu meelest pole seal huvi meie tõukarja vastu kadunud. "Venemaale tahetakse suuri koguseid, oma 100 000 looma, meie saame siin aastas kokku vahest üle tuhande," võrdles ta nõudlust ja võimalusi.
Ka on Venemaale eksportimisel rangemad nõuded. Eesti tõuaretajad on Põllu hinnangul aga kõva tööd teinud ja loomad ostjate seas kõrges hinnas.
Eelmisel aastal saadi tiine mullika eest 20 000 kuni 22 000 krooni tänu eelkõige Malta ostjatele. Rahalisi raskusi tõuveiste müügil pole seni tekkinud. "Vaatame ikka järele, et raha enne makstud või et leping veekindel oleks," nentis Tanel Bulitko.
Viimasel ajal on teistes riikides tõusnud huvi ka meie lihaveiste vastu. Lihaveiseid kasvatava OÜ Hannora juhataja Vallo Kruusimägi teada eksporditi Eestist tänavu jaanuaris Valgevenesse ligi poolsada aberdiin-anguse puhtatõulist noorlooma. Hannora OÜ müüs eelmise aasta lõpus Maltale kolm šarolee tõugu pulli.
"Need pullid on seal esialgu rohkem lemmikloomade eest," arvas Tanel Bulitko.
Lihaveiseid Maltal seni ei kasvatatud, edaspidi tahetakse kehvemaid piimalehmi nendega ristata.
Eksport
• Eelmisel aastal müüsid Lääne-Virumaa farmerid Maltale, Rumeeniasse, Venemaale ja mujale kokku 177 tõumullikat.