Tervis: Liikumine hoiab selja sirge

virumaateataja.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tundide kaupa ema-isa mõõtmetele passival toolil arvutiga mängides võib saada rühihäire ja prillid pealekauba.
Tundide kaupa ema-isa mõõtmetele passival toolil arvutiga mängides võib saada rühihäire ja prillid pealekauba. Foto: Tairo Lutter

Põhilised tänapäeva koolilaste tervisehädad üha sagenevate psüühika- ja nägemishäirete kõrval on rühihäired.

Hulk hädasid ja haigusi saab alguse valest rühist, valest harjumuslikust asendist. Rüht kujuneb 12. eluaastaks, formeerub 16.-20. eluaastaks. Väljakujunenud rühti on aga juba raske muuta.

Õige rühi puhul on pea ja rindkere pikitelg ühel vertikaaljoonel. Õlgade joon asub horisontaalselt.

Rühihäire mõjutab siseorganeid

Rühihäired mõjutavad siseorganite tegevust ja on mitme funktsionaalse häire põhjuseks ning võivad olla täiskasvanueas kujuneva haiguse soodustavaks faktoriks.

Küfoos ehk kühmselgsus areneb tavaliselt nõrgalt arenenud liigessidemete ja lihastega lastel kiirel kasvuperioodil. Sellise rühivea korral on lülisammas kumerdunud taha, rindkere lamendunud, vahelihas allapoole surutud, iseloomulikud tiivataolised abaluud, ette ja alla rippuvad õlad, ettepoole painutatud pea, kõhuseina lõtvusest ettevõlvunud kõht.

Rindkere liikuvus väheneb 3-5 cm, kopsude eluline mahtuvus väheneb, hingamislihaste jõudlus nõrgeneb, eriti annavad need kaebused tunda suurenenud hapniku tarbimise situatsioonis, koormuse suurenemisel. Süda ja kopsud on kiilutud rinnaku ja lülisamba vahele ja neil on töötamiseks vähe ruumi. Aitab ainult operatiivne ravi.

Õnneks on fikseerunud küfoosi harva, küll on aga päris palju küfootilist hoiakut, mida on võimalik võimeldes korrigeerida.

Lordoosi ehk nõgusselgsuse puhul on tegemist lülisamba nimmeosa liigse kõverdumisega ettepoole. Vaagnavöö painutub ülemääraselt ette, mistõttu muutub vaagna kalle. Vaagna asendi muutused võivad olla seotud kõhu sirglihaste ja vaagnalt reiele kulgevate lihasrühmade nõrkusega.

Nõgusselgsus võib tekkida tüsedatel inimestel, kellel keha raskuskese on ettepoole ja seda tasakaalustatakse nimmepiirkonna ülepainutusega. Samasuguses olukorras on naised kõrgete kontsadega kingi kandes.

Lordoosi puhul kõhulihaste jõud ja pinge nõrgeneb, kõhupressi mõju väheneb. Sellest tulenevad soolestiku passaazhi häire, kõhuorganite allavaie, kõhukinnisus.

Skolioos ehk vildakselgsus on lülisamba kõverdumine külgsuunas, millega kaasneb rindkere asümmeetria. Algul muutub rindkere kuju, edasi kujuneb roiete väljavõlvuvus, mis on paremini jälgitav kere painutamisel ette.

85% skolioosidest jääb põhjus ebaselgeks, mõned põhjused on näiteks jäsemete erinev pikkus, puusaliigese patoloogiast või sidekoehaigusest tingitud, traumajärgne olukord. Tüdrukutel esineb skolioosi rohkem kui poistel.

Esimese astme skolioosi puhul esineb lülisamba lülide pöördumine, õlgade ja abaluude asend on ebasümmeetriline, esineb lihaste vähene funktsioonihäire. Selles staadiumis on võimalik saada ravivõimlemisega veel häid tulemusi.

Teise astme skolioosi puhul esineb rindkere deformatsioon, õlavöötme asümmeetria, esilekerkiv lihaspadjand lülisamba kõverduse harjal - nn roideküür. Tekkinud on muudatused sidemetes ja lihastes. Skolioosipoolsed lihased lühenevad, vastaspoolel olevad lihased aga ülevenituse tõttu nõrgenevad. Aktiivsel selja sirutamisel kõverdus kaob.

Kolmanda astme skolioosi puhul on tegemist raske rindkere deformatsiooniga, muutused on süvenenud ja püsivad.

Rühihäirete ravis on olulised massaazh ja ravivõimlemine, abiks on toetava korseti kandmine. Mõnel kiiresti süveneval vormil võib osutuda vajalikuks operatiivne ravi. Kui on tegemist kahepoolse ehk s-kujulise skolioosiga, siis laps ei kasva pikemaks, vaid võib mõne sentimeetri võrra hoopis lüheneda.

Suur tähtsus on lülisamba sirutaja- ja painutajalihastel. Olles hästi ja ühtlaselt arenenud, moodustavad need tugeva lihaselise tugiaparaadi, mis hoiab keha normaalses asendis, andes hea rühi.

Inimesel on kaasasündinud tarve liikuda

Et rühihäiret ei tekiks, on vaja liikuda, kehaliselt end arendada. Inimesel on kaasasündinud tarve liikuda. Liikumine ja selle arendamine on imiku- ja väikelapseeas vaimse arengu eelduseks.

Motoorset passiivsust lapseeas peetakse alati normist kõrvalekaldeks. Lapse kehaline aktiivsus peegeldab vanemate elustiili ja suhtumist spordisse üldse. Oluline on lastevanemate julgustav roll, eriti tüdrukutel. Sageli kandub kehaliselt väheaktiivse ja väheste kehaliste eeldustega ema mentaliteet edasi lastele.

Seda kinnitab ka uurimus, mis korraldati Lõuna-Eesti koolides, kus uuriti 15-aastasi õpilasi. Selgus, et 2% poistest ja 12% tüdrukutest olid pidevalt vabastatud kehalise kasvatuse tundidest. Valdavalt olid vabastused põhjendamatud ja initsiatiiv oli tulnud lapsevanemalt.

Et tervis oleks hea ja vaim ergas, tuleb palju liikuda.

HALVAD HARJUMUSED:

- istumine madala laua taga

- istumine liiga kõrge laua taga, kus õlavööde on tõstetud

- kõrge tool, kus jalad ei ulatu maha ja jäävad rippuma

- jalg tuhara all istumine

- koolikoti kandmine ühel õlal

- külili lugemine, käsi pead toetamas

- pikka aega ühes asendis olek

Ene Kinks, Väike-Maarja gümnaasiumi ja Kiltsi põhikooli arst

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles