Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakveres If Eesti Kindlustuse konverentsil esinedes tundus mulle, et suutsin firmajuhtidest kuulajais tekitada mõningat huvi, kui kõnelesin tööandja vastutuskindlustusest.
Tegemist on tsiviilvastutuskindlustusega, millal kindlustus tööandjale töötaja tööõnnetuse järel tekkinud kahju hüvitab. Tuleb ju tööandjal sellisel juhul välja maksta suur osa haigusraha, surma puhul koguni hüvitised hukkunu omastele ja nii edasi. Mõnel tegevusalal võib olla tegemist väga suurte summadega.
On tööandjal kindlustusfirmaga tsiviilvastutusleping sõlmitud, katab need kulud kindlustus. See kindlustusliik jõudis Eestisse alles üheksakümnendate lõpus, If kindlustus töötas tingimused välja 1997. aastal. Aga nüüd on juba üsna palju firmasid, kes selle kindlustusliigi vastu huvi tunnevad. Suur osa neist on välisomanike osalusega tööandjad, on ju paljudes riikides selline kindlustusliik hoopis kauem tuntud kui meil.
Töölepinguga sõlmivad töötaja ja tööandja ju kokkuleppe: esimene kohustub tegema tööandjale tema juhtimise ja kontrolli all tööd, teine seevastu lubab omalt poolt maksta töö eest tasu ning tagada töötajale ohutus.
Ometi registreeritakse Eestis igal aastal keskmiselt ligi 4000 tööõnnetust, neist ligi 1000 on raskete tagajärgedega ja ligi 30 lõpevad surmaga. Lisaks füüsilisele valule ja vaevale tähendab tööõnnetus kannatanule ja tema perele suurt muret ning ka sissetulekute vähenemist. Tööõnnetuse tagajärgede eest kannab vastutust eelkõige tööandja.
Räägin siinkohal kahest kindlustusviisist, mis mõlemad osutavad abi just töötajaga juhtunud õnnetuste korral: tööandja tsiviilvastutuskindlustuse kõrval on võimalik teinegi kindlustusliik - töötajate õnnetusjuhtumikindlustus. See kaitseb töötajat, kui temaga juhtub õnnetus. Lepingu võib sõlmida ööpäevaringsena mis tahes õnnetusjuhtumi suhtes, aga ka ainult tööga seotud õnnetusjuhtumi suhtes. Kindlustuslepingu võib sõlmida töötaja ise, aga ka temast hooliv tööandja.
Kindlustushüvitis makstakse välja õnnetusjuhtumi läbi kannatada saanud töötajale, surma korral aga tema määratud isikutele või pärijatele. Tööandja poolt töötaja kindlustamist õnnetusjuhtumi, kahjuks ka tööõnnetuse vastu loetakse aga töötajale tehtavaks erisoodustuseks, mistõttu tuleb tööandjal peale kindlustusmakse tasuda ka tulu- ja sotsiaalmaks. Töötajad võivad soodustatud isikuks määrata ka tööandja, siis makstakse kindlustushüvitis välja temale. Ja kindlustushüvitis on saajale alati maksuvaba. Töötajale edasi makstes kuuluvad need siiski maksustamisele.
Eespool toodud kindlustusliigid täiendavad, kuid ei asenda teineteist. Tööandja vastutuskindlustus rakendub alles siis, kui õnnetusjuhtum osutub ühtlasi tööõnnetuseks, mille tagajärgede eest tööandja vastutab. Kahjustatud isiku nõudeõigus ja tööandja hüvitamise kohustus ei sõltu sellest, kas töötajal on ka õnnetusjuhtumikindlustus või mitte.