N, 9.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mälestusmärk sattus kuivatisse ja maa alla

Aarne Mäe
Mälestusmärk sattus kuivatisse ja maa alla
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ilumäe küla patrioot Villu Jahilo oli üks külameestest, kes aastaid suurt saladust hoidis ja mälestusmärgi osasid peitis.
Ilumäe küla patrioot Villu Jahilo oli üks külameestest, kes aastaid suurt saladust hoidis ja mälestusmärgi osasid peitis. Foto: Avo Seidelberg

Läinud pühapäeval juubelit pidanud Vabadussõjas langenute monumendil on selja taga värvikas ajalugu, tegemist on esimese ausambaga Virumaal, mis pärast Eesti taasiseseisvumist taastati.

Kiriku ette püstitatud mälestusmärk on pühendatud neile Ilumäe koguduse poegadele, kes andsid elu Eesti vabaduse eest. Pühapäeval peeti selle monumendi püstitamise 80. aastapäeva, kuid suure osa vahepealsest ajast tuli õhku lastud mälestusmärgi osi võimude eest peita.

Monumendi, mis avati 6. juulil 1924, lõhkusid kommunistid 1940. aasta septembris. Tänu kohalikele suudeti mälestis endisel kujul taastada ning taasavati esimese Vabadussõja monumendina Virumaal 1988. aastal. Ilumäe meeste julgust näitab seegi tõik, et juba 1942. aastal algas uue vabadusesamba projekteerimine.

Ilumäe külavanem Villu Jahilo oli saatuslikul 1940. aastal kümneaastane poisike, ometi mäletab ta tollaseid sündmusi selgelt.

Juba eelneval õhtul puurisid kohalikud kommunistid samba jalamisse sügava augu, kuhu lõhkeainet peita. Järgmisel hommikul avastati küll, et see on liiva täis topitud, kuid pika pusimise peale saadi asi joonde. “Pauk käis täpselt siis, kui inimesed tulid pühapäevahommikuselt jumalateenistuselt, ehmatus oli ikka päris suur,” sedastas Jahilo. “Palmse valla kommunistid laulsid seejärel kivihunniku otsas Internatsionaali ning tekkis paras sõnasõda.”

Jahilo sõnul tõotas üks vanamemm barbaritele jumala kättemaksu, üks noormees – Arnold Tamm, sama mees, kes auku liiva toppis - aga viskas neid kiviga. “Kommunistid tahtsid teda seepeale kaasa viia, kuid Arnold ütles, et temal pole aega, ta peab koju karja minema. Ning pärast vaidlusi lasid monumendilõhkujad külast jalga,” rääkis Jahilo.

Et õhkamisest jäi terveks kogu pealmine osa, siis panid külamehed selle veel samal õhtul püsti, kuid võimutruud jõhkardid lükkasid sellegi ööpimeduses tükkideks.

“Järgmisel ööl võtsid Ilumäe talude peremehed hobused ja vedasid kiviveokelkudega tükid viljakuivatustaresse, mille hooldaja minu isa oli,” rääkis Villu Jahilo. Seal olid need 1957. aastani, mil kolhoos pidi selle hoone enda kätte saama ning Villu Jahilo peitis koos naabrimehega monumenditükid maa alla mitte kaugele monumendi asukohast. Seal olid need 1988. aastani, mil Jahilo tõi tükid koduõuele, puhastas need ning koos paljude abiliste (sealhulgas ka Lahemaa Rahvuspark) toel taastati mälestusmärk selle esialgsel kujul.

Pühapäevasel tähtpäeval loeti ette Kaitsejõudude peastaabi ülema kolonel Alar Lanemani pöördumine Ilumäe rahvale, sõna võtsid ka mõned Riigikogu liikmed. Ja ehkki kohal ei olnud sellist rahvamassi nagu 1988. aastal, mil kuju taasavamisele tuli 1300 inimest, on Ilumäe mälestusmärki selle hoidmisega jätkuvalt väärtustatud.

Tagasi üles