iDeal kampaania

Kajar Lember: Tööpuudus poliitfookuses

Kajar Lember.

FOTO: Arno Saar/Õhtuleht

Sotsioloog Andrus Saare sõnul napib poliitikutel tööpuuduse leevendamiseks häid ideid ja nii mõnegi poliitilise jõu suured lubadused on tegelikult katteta.

Sotsioloog rõhutab, et tööpuuduse vähendamine ei ole lihtne ühekordne aktsioon - see nõuab paljude meetmete üheaegset rakendamist. Nõustun temaga.

Raske on aga nõustuda valit­suse väidetega, et kõiges on pea­süüdlane rahvusvaheline finants- ja majanduskriis.

Miks ei ole kriis sama sü­gavalt tabanud näiteks Poolat või meie naabrit Soomet? Meie sü­gava eelarvekrii­si põhjusi tuleb otsida ikka si­se­riiklikest otsustest või pigem otsustamatusest.

Jäik maksundus
Eelkõige tuleb tunnistada vigu ja valearvestusi, sest riigijuhid eesotsas peaministriga on kor­duvalt pidanud oma sõnu söö­ma ning protsessidele on rea­geeritud liiga hilja.

Väärib tähele­panu, et just üliliberaalset joont ajavates riikides, nagu Eesti, on kriis sügavam ja tagajärjed rängemad kui mujal. Meie valitsus vaatas vaikides pealt pankade laenurallit ning kinnisvaramulli tekitamist.

Niikaua kui Eestis ei tule pööret euroopalikule sotsiaalsele turumajandusele, püsib oht, et sama rängad kriisid ootavad meid ka edaspidi.

Erinevalt Eestist on enamik Euroopa riike rakendanud töökohtade loomise ergutamiseks ja tööpuuduse sotsiaalsete tagajärgede leevendamiseks kõikvõimalikke samme. Finantskriisi ilmnedes pöörati esmatähelepanu riigi rahanduse stabiliseerimisele.

ELi liikmesriikides on rakendatud nii tulumaksusüsteemi üldisi muudatusi kui ka piiratud muudatusi maksukategooriates või -määras. Tõsi, need meetmed on sageli kulukad ja kipuvad jääma alaliseks, millega võib seletada nende piiratud ulatust liikmesriikides. Lisaks on mõni riik vähendanud töövõtjate makstavaid sotsiaalmakseid.

Nõus, et sotsiaalseid töökohti on ka Eestis vaja, kuid nendega ei tohi üle pingutada, muidu võime lõpuks tõepoolest jõuda puuvalvuri ametini. Peame endale aru andma, et iga investeeringu nimel tuleb tegutseda, ja siin ei ole küsimus oodatava euro tulekus või edasilükkumises.

Eesti ettevõtjal, kes saaks poo­le kohaga tööd pakkuda, käib inimese pal­kamine üle jõu, sest osalise tööajaga töötaja pu­hul on maksukoormus proportsioonist väljas.

Ka peaks võimalikult lihtne olema ettevõtluse alustamine füüsilisest isikust et­te­võtjana, kuid paraku on suund täpselt vas­tupidine - Eesti maksunduse jäikus seab selle arengule tõkkeid. Pigem valitseb taandareng. Need on kitsaskohad, mis ootavad kiiret ja mõistlikku lahendust.

Jõulised meetmed
ELi suuremad liikmesriigid on peaasjalikult keskendunud majanduse toetamisele ja nõudluse taastamisele ning majanduskasvu ja tööhõive kaitsmisele. Esmalt peetakse arukaks mitmesuguste maksukärbete kaudu toetada kõige haavatavamate inimrühmade ostujõudu.

Teiseks suunatakse avaliku sektori plaanitavad investeeringud infrastruktuuridesse. Peetakse oluliseks toetada väikese ja keskmise suurusega ettevõtlust garantiide ja laenurahaga ning laiendatakse tööturgu paindliku tööaja ja ümberõppega.

Niisuguste meet­mete kohta ole­me valitsuselt kuulnud vaid kriitikat - kii­dulaulu lauldakse meie majanduse edusam­mudele ja suure­pärasele oskusele ise kriisist välja tulla. Tasub märkida, et Euroopa Komisjon on lisaks vajadusele kriisile kiirelt ja adek­vaatselt reageerida hoiatanud liikmesriike sellise sekkumise kõrvalmõjude eest, mis võivad takistada majandust peatsele tõusule pöördumast. Teisisõnu - koos kriisimeetmete rakendamisega soovitatakse juba kavandada neist järkjärgulise loobumise etappi.

Praegust majandusolukorda arvestades on vaja kohaldada kas või ajutisi, kuid jõulisi meetmeid, et üha suurenev tööpuudus ei viiks meid sotsiaalsesse katastroofi. Lahendused tuleb leida juba täna, sest homme on loo­tusetult hilja.

Tööpuudust ei tohi kasutada poliitikas pildile pää­semiseks, tööpuuduse leeven­damiseks peavad erakonnad tegut­sema üheskoos ja oskuslikult.

Tagasi üles