Olümpiamängude ülekanded sunnivad hilisõhtuti pilgu ekraanile naelutama. Mis siis, et paljud võistlused toimuvad meie aja järgi öösiti ning järgmisel hommikul on vaja taas tööle minna.
Repliik: Pikad ööd televiisoriga
18. veebruar 2010, 08:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olümpiamängud on kahtlemata maailma parimate sportlaste mõõduvõtmine, kuid mitte ainult.
Kristina Šmigun-Vähi tagasitulek pärast pausi ning hõbemedal murdmaasuusatamises tegi silmad märjaks.
Uhke tunne oli vaadata autasustamistseremoonial tõusmas Eesti lippu ning tõdeda, et näe meie, eestlased, oleme väike rahvas, aga võitsime medali ...
Ääretult sooja tunde jätab hea olümpiatava, et alati oodatakse finišisse ära ka kõige viimane suusataja, enne kui autasustamisega alustatakse. Ning nii mõnigi eksootilise riigi esindaja teenib tagasihoidlikust kohast ja ajast hoolimata publiku aplausi ning kaasvõistlejate kallistused.
Minu jaoks teeb olümpiamängud eriliseks just teadmine, et olümpiamängud on kõikide riikide ja rahvaste suur spordipidu.