Pioneeripataljon aitab Tapa vallal lahti saada viiekorruselisest monstrumist, mille linn sai pärandiks Nõukogude armeelt. Varistamine lähedalseisvatele elamutele ohtlik ei ole.
Pioneerid varistavad Tapal kortermaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"See on loomulik, et helesinise majakarbi lähedal elavad inimesed muretsevad oma elamute pärast. Ka mina kardan neid asju, mida ma ei tea ega tunne," rääkis pioneeriinspektor kapten Margus Neudorf ja lisas, et kaitseväelaste jaoks on septembris varistatava hoone puhul tegu lihtsa objektiga.
""Sinise maja" projekti elluviimine pole keeruline, aga nii suure hoone varisema panemine töömahukas protsess," lisas ka pioneeripataljoni ülem major Antti Viljaste.
Elanike tahe
Tapa vallavolikogu esimehe Urmas Roosimägi sõnul tuli palve vanas sõjaväelinnaosas Üleviste tänaval asuv maja lammutada elanikelt. "Selle majaga on naabermajades elavatel inimestel seotud kaks põhilist muret: esiteks on maja lastele ohtlik ja teiseks ei kaunista see kuidagi ümbruskonda."
Üle kümne aasta tühjana seisnud monstrum asub laste mänguväljakule ohtlikult lähedal ja ka kinnilöödud aknad-uksed ei ole lastele alati takistuseks.
"Me kõik teame, milline seis valitseb praegu kinnisvaraturul, seega pole mõtet loota, et lähitulevikus tuleb siia suurte rahasummadega investor," ütles Roosimägi.
Ka eelmine vallavõim tahtis tühjalt seisva majaga midagi ette võtta. Volikogu otsustas panna maja müüki, hinnaks määrati üks kroon. Kuid paraku huvi suure hoone vastu oli hinnast madalam - keegi ei tahtnud seda osta.
Maja varistamisest saavad kasu nii vald kui ka kaitseväelased: lammutamise tellimine erafirmast maksaks üsnagi palju, kaitseväelased aga ei küsi töö eest ühtegi senti - tööd tehakse kogemuste nimel.
"Meie eesmärk on, et kõrgema kategooria lõhkajad saaksid kogemusi, kuidas suuri ja mahukaid objekte reaalselt varistada," rääkis pioneeripataljoni ülem. Samuti aitab maja varistamiseks ettevalmistamine praktilisemaks muuta ajateenijate õpet.
"Õpetame ajateenijaid puurimismasinat käsitsema ja sellest õppest on rohkem kasu, kui seda tehakse reaalsel objektil," selgitas ta.
Kokku tuleb kaitseväelastel viiekorruselise maja sisse puurida ligi neli tuhat auku, kuhu vahetult enne n-ö nupule vajutamist paigaldatakse spetsiaalsed laengud. "Praegu käivate tööde käigus maja ohtlikumaks ei muutu. Lõhkeainet hoones ei ole ning lammutamist valvame ja julgestame meie ise," kinnitas major Viljaste.
Õnnetu lugu
Üleviste 9 sai valmis vahetult enne Nõukogude sõjaväe väljaviimist, mõni pere jõudis juba sissegi kolida. Mõne aja pärast aga võttis toona sõjaväe elamumajandusega tegelnud osakonnalt maju üle Tapa Elamu.
Kokku andis Nõukogude sõjavägi Tapa linnale 20 kortermaja, millest tänaseks alles kümne ümber. "Sellel konkreetsel majal olid dokumendid poolikud, registrisse seda ka ei kantud ning meie vastu ei võtnud," meenutas tol korral maju vastu võtnud komisjoni kuulunud Aleksander Sile.
Üksikud pered, kes majas elasid, lahkusid koos võõra sõjaväega ning elamiskõlblik maja jäi tühjaks. Kohe algas laialitassimine. Kadusid uksed, aknad, põrandakate, sanitaarseadmed ning metalltorud. Vaid mõne kuuga sai viiekorruselisest korterelamust mahajäetud majakarp.